Koiolakülä

Koiolakülä

Pindala: 8,5 km² (2020) Elänikke: 81 (1. vahtsõaastakuu 2020) koordinaadiq: 57°59' N 27°2' E

Koiolakülä (eesti kiräkeelen Pragi) om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.

Külä om Orajõõ keskjoosul ürgoro viiri pääl. Külän om paarkümmend elämist. Koiolaküläst põh'a poolõ jääs Meemaskülä, hummogu poolõ Himmakülä, lõuna poolõ Vardja külä ja õdagu poolõ Mustajõõ külä. Koiolakülä õdagujako kutstas Vedo, tuu om vanast olnuq eräle külä.

Koiolakülän om Silmäläteq, külä lähikesen Pragi suu. Koiolakülä lõunõjaon ommaq Vardja järv ja Kundsa järv.

Aolugu

Koiolakülä kotussõ pääl ommaq inemiseq elänüq vähämbält 5000 aastakka. Koiolakülän om kolm kivikalmõ kotust ja om lövvet 9 kääbäst.

1977. aastaga nimmati Koiolakülä eesti kiräkeelen ümbre Pragi küläs, kuiki põlidsõ külä vana nimi om Koiola: 1627. aastaga om kirjä pant Koykuell, 1900. aastaga ümbre Койола-Кюла. Koiola küläst saiõ uma nime Vana-Koiola mõisa. 1990–2017, inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Laheda valda.

2020. aastaga alostusõn elli Koiolakülän 81 inemist.

Kuulsambaq inemiseq

• Koiolaküläst om perit arkeoluug Kiristaja Arvis.

Koiolakülä

Innemuistinõ jutt

Kuis Vanapakan pöksegaq ja nõnarätikugaq kivva kand'

Põlva kihlkunnah Pragi (mõisa)vallah Koiolaküläh IIvani talo nurmõh om kolm kivivarõmat, minkast rahvajutt niimuudu pajatas. Kõrra võtnuq Vanapakan hindäle nõvvos Koiolakülä ligidäle nurmõ pääle ütte templit vai liina asotadaq, koh tä kõgõ uma suguseldsigaq võinuq elläq. Tuu kotus olnuq katõ suu vaihhõl ja tuuperäst tälle väega miiltpite. Lännüq kah sõs tõnõ mehekene ehitüses kivva tuuma, agaq et täl parõmpat kivvavidämise abinõvvo olõ-s olnuq, sõs võtnuq tä pöksiq jalast ärq ja ajanuq mõlõmbaq seereq kivva täüs. Agaq sõski arvanuq Vanapakan, et tuu kuurma ütes kõrras viiäq viil pall'o väikene om. Võtnuq sõs uma nõnarätiku kah karmanist vällä, ollaq tuu kivva täüs laat'nuq, otsaq kokko sõlmanuq ja sõs nuuq niguq pähklikeseq käe otsa võtnuq, pöksiq kah kivvagaq ola pääle visanuq ja astnuq sõs õigõq tulitsõhõ Koiolakülä poolõ. Saanuq tä parajahe Iiivani talo nurmõ pääle, laulnuq joba külä kikkaq. Vanalpaganal prahvatanuq pöksiseereq lahki ja kõik kiviq sadanuq suurõ mürinägaq kattõ rukka maaha, kuna nõnarätikust maaha sadanuisist kivvast kolmas ruga saanuq. Tuustsaaniq olõ-iq Vanapakan sinnäq inämp tahtnuq templit ehitämä naata. Nuuq kolm kivivarist ommaq sääl nurmõ pääl viil nätäq, agaq mud'oki teedäq olõ-iq nuuq mitte muud ku vanaq kivikalmõq. Sääntseq jutuq ommaq iks kivikalmidõ kotsilõ.

(Hurda Jakobi rahvaluulõ kogo I 9, 865/6 (179) - Suurkask A., 1898, võro kiilde pandnu Laanõ Valdis)

Kaeq viil

• Põlva kihlkunna küläq

Lätteq

Põlva vald
Liin: Põlva
Alõviguq: Ah'a, Mooste, Vahtsõ-Kuustõ.
Küläq: Aarna, Adistõ, Akste, Andre, Eostõ, Himma, Himmastõ, Holvandi, Ibastõ, Jaanimõisa, Joosu, Kaaru, Kadaja, Kanasaarõ, Karilatsi, Kastmõkua, Kauksi, Kiidjärve, Kiisakülä, Kiuma, Koiolakülä, Kuurvere, Kosova, Kähri, Kärsä, Lahe, Lahokülä, Leevi, Logina, Loko, Luutvina, Lutsu, Mamastõ, Meemaskülä, Mõtstõ, Miiastõ, Mustajõõ, Mustakurmu, Mõtskülä, Naruskikülä, Noorits-Mõtskülä, Nabakülä, Padari, Pardsi, Peri, Puskaru, Puuri, Rasina, Roosi, Rosma, Savimäe, Soesaarõ, Suurkülä, Suurõmõtsa, S'akna, Säässaarõ, Taivaskua, Terepi, Tilsi, Trompsi, Tännässilmä, Uibumõisa, Valgimõtsa, Valgesuu, Vana-Koiola, Vanakülä, Vanamõisa, Vardja, Viisli, Voorekülä