Kuopio
| Kuopio | |
 Kuopio keskus |
|
|---|---|
| Riik: Soomõ | |
| Suurus: 4326,35 km² | |
| Elänikke: 120 246 | |
| koordinaadiq: 62°53′ 33 27°40′ 42 |
Kuopio om liin Soomõn Põh'a-Savo maakunnan. Elänikke oll' 2020. aastaga lõpun 120 246[1] ja pindala om 4326,35 km², minkast 1085,34 km² ommaq viikogoq.
Kuopio elonduskeskus om suurõmbalt jaolt Kallavii järve veeren. Rahva sagõhus om 36,83 elänikku/km².
Kuopio om sadamaliin, minka ümbre om sisemaa kõgõ suurõmb saaristu.
Korgõq Puijo ja Puijo torn paistusõq üle kogo liina. Kuopio turg om liina kimmäs keskkotus.
Nimest
toimõndaqKuopio liina nimele om annõt mitu seletüst.
- 16. aastagasaa Tavinsalmõn toimõndanuq Kauhanen võtt' hindäle nimes Skopa, minkast sai inemiisi suun Coopia ja Cuopio.
- Kuopio nimme om köüdet tegosõnagaq kuopia 'kaapiq'.
Aolugu
toimõndaq16. aastagasaa keskel tetti Väinölä neemele kerik, tuud peetäs liina algusõs.
Liina luumispääväs peetäs 17. märtekuu päivä 1775, kuq kuning Gustav III määrüs pand' Kuopio liina Savo-Karjala lääni pääliinas.
Vannust puumajjust om alalõ õnnõ kolm huulitsat.
Edimäne algkuul tetti 1788. aastagal, edimäne keskkuul 1844. aastagal.
Pääle tõist ilmasõta inemiisi hulk kasvi, pall'o tull' Vinne kätte jäänüst Kar'alast.
Aastagal 1966 anti vällä säädüs korgõmba kooli asotamisest Kuopio liina ja sjoogaq naati pääle aastagal 1972. Vahtsõnõ korgõmb kuul tõi liina pall'o nuuri ja and' võimaluisi edenemises. Korgõmbast koolist tull' Kuopio ülikuul aastagal 1984. Aastaga 2010 algusõn Kuopio ja Joensuu ülikooliq lätsiq kokko Hummogu-Soomõ ülikoolis.
Matkustajasatama maanulk om 21. aastagasaal kõvva edesi lännüq.
Kaemist väärt kotussõq ja kultuur
toimõndaq.jpg)
Kuopio om Soomõn ja mujjal tunnõt kõgõ inämb Puijo torni, kalakukko (küdsüs, kon kala om leevä seen) ja Savo murdõ poolõst.
Kuopio turg om liina keskkotus, nii kirotas ka sinnäq maaha mägit Savo murdõn kiri "Mualiman napa" (maailma naba). Turuplatsi ümbre ommaq pangaq, poodiq (Carlson ja Sokos) ja suurõq kaubakeskusõq (Vihtori, Aapeli, Minna, H-talo, Sektori, IsoCee). Ka turu pääl müvväs egäsugust kraami, aga ommaq tunnõt lihapiiraguq ja paigapäälne rahvuslik kalast tett kalakukko. Turg esi om laemb ku hektär.
Kuopio keskusõn ommaq ka Kuopio muusõum ja Kuopio kunstimuusõum. Keskusõ lähkün, Suurõ matusaia (Iso hautausmaa) kõrval om riikligu tähtsüsega Soomõ õigõusklinõ kerigomuusõum. Kuopio tuumkerik ja J.V. Snellmani park ommaq ku kokko kasunuq. Kuopion om ka Pühä Nikolaosõ katõdraal, miä oll' Soomõ õigõuso pääkirik 1940–2017. Liinakeskusõ veeren om tähtsä ja tunnõt Kuopio muusigakeskus.
Liinal om uma liinatiatri – Kuopion kaupunginteatteri ja uma raamadukogo – Kuopion kaupunginkirjasto,
Sport
toimõndaqKuopion om jo pikält ekäsuku sporti tett. Sääl mängitäs hokki, jalgpalli, pesäpalli. Õkva Puijo torni veeren ommaq suusahüppämisvõimalusõq.
Niiralan om suur', 5200 kotussõga ijähall.[2] Suvõl tetäs sääl tiatrit ja kontsõrtõ.
Kuopio ja Eesti
toimõndaqEesti rahvuseeposõ „Kalõvipoig“ tõõnõ, õnnõ eestikeeline trükk tull' 1862. aastagal vällä Kuopion[3].
