Müger

Müger (Talpa europaea, eesti keeli mutt) om imetäjä mügriläisi sugukunnan mükri perrekunnan.

Müger

Mügräq eläseq maa-alotsin käügen. Mügrä elonõmist näet õkva mügrämüttist, mullaunikist, miä maa pääle nõsõsõq.

Nimi

Mügrä nimega om võro keelen suur hädä, selle et eesti keelen, miä võro kiilt kõvva mõotas, tähendäs mügri hoobis vesirotti. Õdagumeresoomõ algkeelest tegünüisin keelin tähendäseq vanast *mükrä-sõnast saanu myyrä, mygrä jm õks seodsamma mükrä, miä võro keelen, a eesti ja vad'a keelen tähendäs mügri vai mügre vesirotti.

Võro keelen saat mügrä kotsilõ viit üteldäq mükr, nüger vai nükr, mütt, vanamutt, vanamuts vai mats'ka. Seto keelen üteldäs mõnikõrd paaba.

Tunnusõq

Müger om nii 110–160 mm pikk, hand om nii 20–40 mm. Müger kaald 65–130 g, esäne nii 85–95 ja imäne 70–75 g. Sündünüq müger kaald nii 3,5 g).

Edimädseq käpäq vai käeq ommaq mügräl lapjo kujogaq. Müger või ollaq hallikas, kõllakas vai must.

Evolutsioonin nakasõq mügrä silmäq ärq kaoma. Näide silmäq ommaq magunasiimne suuruq, liikjit silmälakko vai -karvo olõ-õiq, silmi iin om naha saan 0,5–1 mm suuru pilu. Kaukaasiast ja Karpaadõst om lövvet mükri, kel tõnõ silm om naha all, tõnõ iin om pilu.

Elo

Mügräq eläseq lehemõtsan, haina- ni kar'amaa pääl. Inämbüisi ei tahaq müger elläq sääl, kon om pall'o niiskõ vai kon muld om happalinõ.

Müger mõist oiduq. Jõki veeren om mõnikõrd nätäq vette minejit mügräkäüke. Müger ei käüq tõisiga läbi, esiqeränis sis, ku tä vangin om. Täüskasunu esäne murd tuu imädse, kiä timäga üten puurin kinniq om, maaha. Imäne murd jälq noorõq pujaq maaha.

Müger süü liivikõisi, katõpaigaeläjit, tsiatikõ, mõnikõrd tõisi mükri kah.

Mügrä pojaq ommaq pall'aq, õnnõ ku nä saavaq kats nädälit vanas, nakasõq näil kasuma väikuq halliq karvaq. Müger või elläq säitsmeaastadsõs, a harva, ku päält kolmõ eläs.