Mi Esä palvõq om ristiuso üts tunnõtumpi palvit.

James Tissot' maal "Mi Esä"

Vahtsõ Testamendi perrä and' taa palvõ Jeesus Kristus vastussõs ummi jüngride küsümisele, kuis tulõ pallõldaq.

Palvõ tekst lövvüs Matteuse evangeeliümin (6:9–13), kon taa om osa mäejutlusõst. Analoogia Luuka evangeeliümin (11:2–4).

Võrokeeline tekst toimõndaq

(Säet vana lõunaeesti kiräkeele teksti perrä.)

Mi Esä taivan,
pühendedüs saaguq sino nimi. Sino riik tulguq.
Sino tahtminõ sündkuq ku taivan, nii ka maa pääl.
Mi päävälikku leibä annaq meile täämbä.
Nink annaq meile andis mi süüq,
nii ku ka mi andis anna umilõ süüdläisile.
Ni saatku-i meid joht kiusatusõ sisse,
a pästäq meid ärq kur’ast,
selle et sino perält om riik
ja vägi ni avvustus igävedses aos.
Aamõn.

Setokeeline tekst toimõndaq

Säet setokeelidse evangeelumi perrä
("Miiq issändä Jeesusõ Kristusõ pühä evangeelium. Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt.
Seto kiilde ümbre pannu' Ernst Puusepp. Keele poolõst õiõnduisi tennüq P. Voolaine.
Tartoh, Akedeemilise Emakeele Seltsi toimetused XIV, 1926.)

Miiq Esä, kiä sa olõt taivah,
pühendedüs saaguq suq nimi. Suq riik tulguq,
suq tahtminõ sündüguq kui taivah nii kah maa pääl.
Miiq egapääväst leibä annaq meile täämbätsel pääväl.
Ja annaq andis meile miiq võlaq,
niguq miikiq andis annamiq umilõ võlglaisilõ.
Ja ärq saatkuq meid kiusatustõ,
aq pästäq meid ärq kur'ast!
Sest suq perält om riik
ja vägi ja au igäveste.
Aamen.

Mi Esä palvõq ku keelenäüdeq toimõndaq

Kombõs om olnuq pruukiq Mi Esä palvõt keelenäütes ilma kiili võrdõlõmisõ man. Põhjusõs om muuhulgan tuu, et pall'oq kristlasõq tiidväq taad pääst ni taa om pant pall'odõhe ilma kiilihe.

Muusiga toimõndaq

Mitmõq helüluujaq ommaq Mi Esä palvõlõ viise tennüq, naidõ siän:

Välislingiq toimõndaq