Mineraal

Mineraal om kimmä, a mitte fikseeridü keemilidse kuustusõ ja inämbüisi krõstal-struktuuriga anorgaanilinõ tahhe ollus, midä või löüdäq luudusõst. Mineraalil om väega kõrraperäline aadomstruktuur ja spetsiifilidsõq füüsigalidsõq umahusõq.

Esiqsugumaidsi mineraalõ

Mineraal om maakoorõn ja maa pääl sündünüisi füüsigalis-keemiliidsi protsesse vai sõs organismõ elo mõol tekkünüq, kimmä keemilidse kuustõ ja siseehitüsegaq üttemuudu ainõliit vai lihtainõq. Mineraalil om väega kõrraperäline aadomstruktuur. Kristal om mineraalõ kõgõ sakõmb muud, kiviq saisvaq kuun mineraalõst.

Mineraalõ tekkümine

Magmalidseq

Mineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq maa üsän kivve sulamisõst tekkünüq lämmäst magmast ja tulõmäe kaudu maa pääle pursanust laavast saistumisõl.

Hüdrotermaalsõq

Mineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq määntsegi maa üsäst tulnu lämmüse lätten kuumas aetust viist vai gaasõst.

Settelidseq

Mineraaliq om tekkünüq viikogodõ põhja saistunuq ainetest.

• Autigeenseq om tekkinuq neide ettetulõgi paigan.
• Allotigeenseq olõ-õi tekkinuq neide ettetulõgi paigan.

Biogeenseq

Mineraaliq om tekkünüq organismidõ elo mõjol.

Hüpergeenseq

Mineraaliq om tekkünüq edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist maa pääl vai tuu lähken.

Moondeliseq (metamorfseq)

Mineraaliq om tekkünüq maa üsan sügäväl korgõ rõhu ja kraadi nõudmistõl ni keemilidsi katalüsaatoride man edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist.