Mooste mõisa (sks. k. Moisekatz) oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Põlva valla alal. Mõisahuunõq jääseq Mooste alõvikku Räpinä-Tarto tiist hummogu poolõ Mooste järve viirde ni noin tüütäs Mooste põhikuul. Moostõ mõisa läänist' 16. aastagasaa lõpon Poola kuning Batory Stefan Võnnu maakohtunigulõ Sturtzi Wilhelmile.

Mooste mõisa 2008. a. mahlakuun

Inemiseq

toimõndaq
  • Edimäne umanik oll' Sturtzi Wilhelm, pääle tedä Sturtzi Caspar.
  • Roodsi aol mõisa riigistõdiq, agaq 1625 and' Roodsi kuning Gustav Adolf Moostõ mõisa ooberstilõ Güntersbergi Joachim Nicolausõlõ. Ku tuu kuuli, riigistõdiq mõisa vahtsõst.
  • 1717 kinke Piitre I mõisa krahvilõ Jaguschinsky Paulilõ.
  • 1810 läts Moostõ mõisa abielo kaudu paronilõ Nolckeni Axel Gustav Friedrichilõ (1767-1845).
  • Perämäne umanik oll' Nolckeni Axel Gustav, kiä elli Kuramaal. Moostõn elli agaq uma peregaq rentnik Nolcken Gustav Eduard, kiä läts' 1918 Eestist Roodsi kaudu S'aksamaalõ.
  • 1920 mõisa riigistõdiq ni tuust aost pääle tüütäs mõisa härbänin kuul.
 
Mooste mõisa 2008. a. mahlakuun

Nolckeni Eduard muut' Mooste mõisa 20. aastagasaa alostusõn Lõuna-Eesti ütes ilosambas mõisakompleksis. Riia ehitüskunstnigu Reinbergi Augusti projekti perrä ehitet katõkõrdnõ heimatstiilin päähoonõq sai valmis 1909. aastagal. Huunõl om kiltkivikatus ni kulka ärklit ja karniise.

Korgõ sokligaq huunõl ommaq keerolidsõq ja häste dekoreeridüq detailiq. Mud'o krohvit huunõl ommaq aknidõ ja ussi piirdõq laoduq savikivest.

Mooste mõisa uhkusõs om Eesti üts kõgõ uhkõmpi historitsistlik kõrvalhuunidõ kompleks. Inämbüs noist om tett maakikivest ni kaunistõt savikivvegaq, minkast om luud keeroliidsi kirjo.

Ilosaq ommaq kaiaq val'tsõjamaja, viinavabrik, tall, laut, sepikuda jne. Nimmadaq tulõ viil suurt hulka värehtit, minkast pall'oq ommaq sama tsihi pääl. Lõpmalda illos om kellätorn, miä om ehitet mõisa ümbre olõva müürü nukatornis ja miä om saanuq inspirats'uuni keskaigsõst kandsiehitüskunstist. Mitte kongi muial Eestin ku Moosten olõ-õiq majandushuunil nii pall'o ilostuisi.

Kar'amõisaq

toimõndaq
  • Jaani
  • Kauksi
  • Vahtsõmõisa

Kaeq viil

toimõndaq

Välisllingiq

toimõndaq