Tarto

eesti Tartu

Üleväst alla: Tarto liina keskus, Tarto vanaliin, Tarto Ülikooli päähoonõq talsipühhi aigu
Üleväst alla: Tarto liina keskus, Tarto vanaliin, Tarto Ülikooli päähoonõq talsipühhi aigu
Tarto liina lipp Tarto liina vapp
Tarto liina lipp Tarto liina vapp

Maakund: Tartomaa
Suurus: 38.96[1] km²
Elänikke: 95 090[1] (01.02.2021)

koordinaadiq: 58°28′ N 26°43′ E
Tarto
Eesti kihlkunnaq.jpg
Kon Tarto Eestin om

Tarto om rahva hulga poolõst tõnõ liin Eestin, pääliina Taliina perän. 2021. aastagal elli Tarton 95 090 inemist.[2] Liin om Lõunõ-Eestin Imäjõõ veeren, miä juusk Eesti katõ kõgõ suurõmba järve – Võrtsjärve ja Peipsi järve – vaihõl. Tarton ommaq bussi-, rongi ja linnujaam.

Tartot peetäs eesti kultuuripääliinas, ku sääl om kogo maa kõgõ vanõmb ja uhkõmb Tarto Ülikuul, miä om ka riikõvaihõlidsõlt tunnustõt. Tarto esiq om Eesti ja tõisi Baltimaiõ kõgõ vanõmb liin. Tarton ommaq ka Riigikohus, Haridus- ja Tiidüsministeeriüm, Eesti Rahva Muusõum ja kõgõ vanõmb eestikiilne tiatri Vanõmuinõ.[3] Tarton sündü Eesti Laulupitõ kommõq – 1869. aastagal oll' Tartun edimäne Üldlaulupido.

Tartost saa 2024. aastagal Õuruupa kultuuripääliin.[4][5]

NimeqToimõndaq

Tast saa kaiaq, kuimuudu Tartot (ja tõisi Õuruupa liino) eri keelin kutsas.

1918. aastagast pääle om eesti keelen ja aolehti seen pruugit nimme Tartu, aoluulidsõlt ommaq tõsõq rahvaq taad liina mitund muudu kutsnuq. Inämbjaolt ommaq naaq tulnuq kõik vanast (lõuna)eesti nimest Tarbatu.

Läti keelen om liina nimi olnuq Tērbata, täämbädsel pääväl ütleseq nimäq kah Tartu.

S'aksa, roodsi ni poola keelen om liina nimes olnuq Dorpat.

Vindläseq ommaq liina kutsnuq Юрьев (Jurjev) vai Дерпт (alams'aksa keelen Dorpat).

Soomõ keelen kutstas liina nimega Tartto, õkva nigu võro keelen, õnnõ soomõ kiräviie perrä katõ t-ga.

AoluguToimõndaq

KiviaigToimõndaq

Kõgõ vanõmbaq jäleq inemisest Tarton ommaq umbõs 10 000 aastat vanaq. Tuust aost om lövvet Kunda kultuuri Uus-Ihaste elokotus.

RavvaaigToimõndaq

Tarto om kotussõ pääl, kon jo ravvaaol oll' hää jõõst üle minnäq. Imäjõgi oll' tuu nuka kõgõ tähtsämb transporditii, taad pite sai Pihkvahe ni Võrtsjärvele (vai ollaq esikiq Viländi ja Pärno jõkõ piten Õdagumerele), jõõst läts' üle vai läbi tii Põh'a-Eestist Pihkvahe. Toomõmäe pääle oll' hää tetäq kaitsõehitüsi.

Umbõs 700. aastagal ehitedi põrõldsõ Tähetorni kotussõ pääle muinaslinnus ja tuu kõrvalõ elokotussõq. Egäsugitsit asju om tuust aost lövvet veidü, miä tähendäs, et linnus es olõq väegaq tähtsä. Rohkõmb om löüdmiisi 10. aastagasaast, tuul aol sis sai Tarto tähtsämbäs kotusõs.

KeskaigToimõndaq

Põrõldnõ aigToimõndaq

Tarto ütes tähtsämbäs sümbolis om olnuq Kivisild, miä häötediq ärq Tõõsõ ilmasõa käügin.

RahvastikToimõndaq

2021. aastaga alul elli Tarton 95 090 inemist – näist 74 234 eestläst, 12 399 vindläst, 1211 suumlast ja 1051 ukrainlast, aga ka pall'o tõisi. Suurõmb jago vällämaalt tulijist lääväq ülikuuli.[6]

Midä kaiaq tasosToimõndaq

SportToimõndaq

Tartot om pikkä aiga peet korvpalliliinas, kõgõ kuulsamb om Tarto Ülikooli korvpallimiiskund, miä om ka mitu kõrda Eesti meistres tulnuq.

Kõgõ tunnõtumb jalgpallimiiskund om Tartu JK Tammeka, kon mäng ka Eesti jalgpallimiiskunna mängjit. Tartohe tahetas tetäq ka vahtsõnõ jalgpallihall, kon talvõl olnuq parõmb triiniq.[7]

Häste om teedäq suusavõistlus Tarto maraton, miä kand külq Tarto nimme, a ei olõq inämb mitu aastat Tartost läbi lännüq. Tartost lääväq läbi Tarto Süküsjuuskmisõq ja rattaga sõitmisõq - Tarto rattamaraton ni Tour of Estonia Grand Prix.

SõbraliinaqToimõndaq

Tartol om põrõld 15 sõbraliina:

Pilte TartostToimõndaq

LätteqToimõndaq

  1. 1,0 1,1 Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 26.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U
  2. https://tartu.ee/et/uudised/tartu-sai-enim-elanikke-juurde-valisriikidest-lahkuti-peamiselt-tartumaa-valdadesse
  3. https://www.vanemuine.ee/teater/
  4. https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu (pruugit 11.03.2021)
  5. https://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/rahvusvaheline-koostoo/euroopa-kultuuripealinn-2024-tartu (pruugit 11.03.2021)
  6. Tartu sai enam elanikke juurde välisriikidest, lahkuti peamiselt Tartumaa valdadesse
  7. https://tartu.postimees.ee/7022157/annelinna-jalgpallihall-peab-valmima-jargmise-aasta-lopuks


Eesti liinaq

Abja-Paluoja | Antsla | Elvä | Haapsalu | Jõgõva | Jõhvi | Kallastõ | Karksi-Nuia | Kehrä | Keilä | Kilingi-Nõmmõ | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kurõssaarõ | Kärdlä | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvii | Mõisakülä | Narva | Narva-Jõõsuu | Otõmpää | Paidõ | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärno | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpinä | Sauõ | Sillamäe | Sindi | Suurõ-Jaani | Talliin | Tamsalu | Tapa | Tarto | Tõrva | Türi | Valga | Viländi | Võhma | Võro