Plaki Paul

Paul Plakk

Sündünüq15. hainakuu päiv 1909
Vana-Koiola
Koolnuq5. radokuu päiv 2001
Talliin


Plaki Paul (Paul Plakk, 1909-2001) oll' Võromaalt perit elektroteknigatiidläne, Talliina Teknigaülikooli pikäaignõ oppõjoud.

Elokäük

toimõndaq

Plaki Paul sündü 15. hainakuu pääväl 1909 Koiola vallan Vanan-Koiolan. 1930. aastagal lõpõt' tä Tarto Teknigagümnaasiumi. 1936. aastagal, ku õkvalt luud Talliina Teknigaülikuul võtt' vasta ummi edimäidsi üliopilaisi, läts' tä sinnäq opma. Aastagani 1941 oll' Paul TTÜ mekaanigaosakunna elektrotekniga haro üliopilanõ. 1940. aastagal, ku tä viil üliopilanõ oll', kirot' Paul avvohinnalidsõ tüü "Pöörisvooludest elektrotehnikas". Tuu oll' edimäne TTÜ-n tett eelektrialanõ uurmistüü.

Pääle TTÜ lõpõtamist 1941. a. jäi Plaki Paul sinnäsamma tüüle, edimält assistendi kotussõ pääl füüsigalidsõ keemiä ja füüsiga laboratooriumõn nink elektrotekniga kateedrin, sõs dotsendi kotussõtäütjänä eelektrisidõ kateedrin. Noil aastagil sai timäst tunnustõt spetsiälist elektrooniga ja mitte-eelektriliidsi suuruisi mõõtmiisi alal.

1952. aastagal kaits' Plaki Paul teknigakandidaadi väitekirä päälkiräga "Freesturba niiskuse määramine elektrilisel teel". Peräst tuud sai tä dotsendi kotussõ nink oll' viistõist aastagat kateedrijuhataja: 1953-1962 teoreetilidsõ ja ületse elektrotekniga nink 1963-1968 tüüstüselektrooniga kateedrin. Tüüstüselektrooniga (ildampa elektrooniga) kateedri luuminõ 1962. aastagal ja tüüstüselektrooniga eriala üliopilaisi oppamine alatõn 1963. aastagast sai TTÜ-n (toonadsõ nimega Talliina Polüteknilidsõn Instituudin) teos teno just Plaki Pauli pingutuisilõ.

Aastagil 1968-1983 tüüt' Paul elektrooniga kateedrin dotsendin. Edesi kooni aastagani 1987 jakas' tä säälsaman viil vanõmbtiidrü kotussõ pääl, sõs läts' tä pensionilõ. Kokko tüüt' tä TTÜ-n 43 aastakka. Pensionilgi ollõn tund' tä huvvi TTÜ tegevüse, elektrooniga arõngu nink mitmide füüsigaliidsi küsümüisi vasta.

Kats poiga ja tütär.

Tiidüs- ja oppõtüü

toimõndaq

Plaki Pauli tiidüstüü temaatiga oll' väega lag'a: mitte-eelektriliidsi suuruisi mõõtminõ, eelektrilidse katsikkihi küsümüseq, lajaribavõimõndiq jne. Tä oll' mitmõ erialatsõ käsiraamadu ja oppõvahendi autor nink trükün ilmu 30 timä tiidüstüüd. Tä juhõnd' aspirantõ, valmist' ette ja lugi mitmit põhjapandvit erialakursuisi.

Tunnustusõq

toimõndaq
  • 1950. a. sai tä ENSV riiklidsõ preemiä niiskusõmõõtjidõ vällätüütämise iist.
  • Timä luud originaalsit elektronmõõtõriisto ja mõõtmismeetodit om ärq märgit medälidega NSV Liido Rahvamajandusõ Saavutuisi Vällänäütüsel.

Teossõq

toimõndaq
  • "Üldine elektrotehnika", 1949, 1954.
  • "Tööstuselektroonika", 1964.
toimõndaq
  • Elokäük Talliina Teknigaülikooli lehe pääl.