Popmuusiga

Popmuusiga om 20. aastagasaal tekkünü muusigasanr. Tüüpiline popmuusiga teos om kooni viie minodi pikkunõ laul, midä kand ette ansambli, kon pääle laulja om viil kitramängjä, basskitra mängjä, trummilüüjä (vai trummimassin) ja klahvpillimängjä. Popmuusikat tetäs hariligult nii, et tuu võimaligult pall'odõlõ miildüsiq. Suur jago muusikast, midä s'oo ilma aigo mängitäs raadion vai televis'oonin, om popmuusiga. Popmuusiga om sagõhõhe üles võet ärilidse tsihiga ja tsihit noorilõ. Hariligult sais popmuusiga kuuh küländ lühkeisi ja lihtsist laulõst, miä pruukvaq tehniliidsi vahtsõnduisi, et luvvaq vahtsit variatsiuunõ innembäidsi teemadõ pääle. Popmuusiga om võtnuq vasta mõotuisi inämbjaolt levimuusiga stiilelt, taad ku stiili köüdetäs hariligult rokõnrolli ja toolõ perrä tulnuisi rokistiilega.

Termin ja võrrõlus tõisi stiilega

Terminit "popmuusiga" tarvitõdi edimäst kõrda 1926. a., tuu all mõtõldi populaarsõt muusikat. 1950. aastagist pääle mõtõldas popmuusikast sakõstõ ku muusigasanrist, miä om rokkmuusikast kergemb. 1950 aastidõ keskkotusõ Suurbritannian kireldedi taa mõistõga rokõnrolli ja tuust mõotõdvid vahtsõmbit nuuri muusigastiile.

Umbõs 1967 aastast naati popmuusikat rokkmuusikalõ vastandamaq, piten tuud roki „pehmembäs alternatiivis.“ Parhillaq süüdistedäs tuud sagõhõhe kommõrtsialiseeritüseh ja tuu olulidsõs tunnussõs peetäs professionaalsõt produstsiirmist ja pakõndit.

Sagõhõhe vastandõdas popmuusikat klassikalidsõlõ muusikalõ.

Popmuusiga tunnusõq

Musikoloogiq pidäväq olulidsõs järgnäidsi tunnussit:

edimädses püüdmist lajõmba publigu, mitte konkreetse subkultuuri vai ideoloogia poolõ
tõõsõs om rõhk innemb käeliidsil mõistmiisil, kuq kunstilidsõl kvaliteedil
kolmandas om rõhk innemb ülesvõtmisõl, produtsiirmisel ja tehnoloogial, mitte eläväl etteastmisõl
neländäs om kalduvus peegeldäq muusikan olõmanolõvit trende, mitte vahtsõt edesiminekit
viiendäs passis rütm ka tandsus.

Popmuusiga harmooniat om nätt kuq klassikalist õuruupalikku tonaalsust, õnnõ hariligust lihtsämiilsembät. Instrumendest dominiirväq elektrikitra, basskitra, lüükpilliq ni elektroonilidsõq klahvpilliq.

Popmuusiga alambstiile hulka kuulusõq näütüses elektropopp, sündipopp, disko, poprokk ja J-pop.

Popmuusigapala

Popmuusigapala om laul, mink pikkus jääs katõ ja poolõ ja kolmõ ja poolõ minodi vaihõlõ. Toolõ om umanõ püssüv ja tähelepantav rütmikas element, päävoolustiil ja lihtsä traditsioonilinõ struktuur. Levinü om salmõ ja refrääni vaelduminõ kolmõkümnekatõ taktilinõ vorm, koh keskmen om meloodia, miildejääväq muusikalidsõq fraasiq ni refrään, miä om salmiosaga meloodilidsõn, rütmilidsen ja harmoonilidsõn kontrastin. Rütm ja meloodia tüküsõ olõma lihtsaq ni ommaq piiredüq harmoonilidsõ saatõga. Täämbätside poplaulõ sõnaq pututasõq lihtsit teemasit, innekõkkõ armastust ja romantiliidsi suhtit, kuiki om ka erändit.

Kuulsambaq popmuusiguq

Kuulsambidõ popmuusiga ansamblidõ hulgan om The Beatles, The Rolling Stones, ABBA. Ütsiketteastjidõ hulgan Johni Elton, Jacksoni Michael ja Madonna.

Võrokeelist popmuusikat ommaq tennüq ansambliq Ummamuudu, Lõkõriq, Neiokõsõ ja Poisikõsõ.