Runebergi kuuk

Runebergi kuuk (soomõ keelen Runebergintorttu) om mandliidõ ja rummi vai arrakiga tett toro kujuga kuuk. Koogi pääl om hariligult vabarnamuus, mink ümbre om tsukrõvaaba tsõõr.

Kuuk om saanuq nime soomõ luulõtaja Johan Ludvig Runebergi perrä, kiä ollõv makjas miis olnuq ja söönüq taad kuuki hummogusöögis.

Runebergi kuukõ müvväs Soomõn vahtsõst aastast kooniq 5. radokuu pääväniq, ku peetäs Runebergi päivä.

Aolugu

Kõnõldas, et koogi mõtõl vällä luulõtaja naanõ Frederika Runeberg.

Runeberg ollõv kodo tulnuq ja midäd magusat tahtnuq. A tuu aig oll' väega vaenõ (Põh'a-Kar'alan ja Savon süüdi esikiq puukuurt) ja naanõ tekk' umale mehele koogi tuust, midä saiaq oll' – nisujauh, leeväpudinaq, ubinasahvt, mandliq.