Soomõ kiil (suomi)
Kõnõldas Soomõn
Kõnõlõjit 4,8 mill'onat Soomõn

200 000 – 300 000 Roodsin

Ammõtlinõ kiil Soomõn, ÕL-n
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1 fi
ISO 639-2 fin
ISO 639-3 fin

Soomõ kiil om soome-ugri kiilkunna õdagumeresoomõ põh'arühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 6 mill'onat inemist Soomõn, Roodsin, Kar'alan ja tõisin riigen.

Kon soomõ kiilt kõnõldas. Tummõtsinitsega märgitüide maiõ pääl om soomõ kiil ammõtlik kiil.

KõnõlõjaqToimõndaq

Soomõ kiilt kõnõldas kõgõ rohkõmb Soomõn, 2021. aastaga lõpun kõnõl' soomõ kiilt ku imäkiilt 4,8 mill'onat inemist, midä om 87% maa elonigõst[1]. Päält näide om umbõs 0,5 mill'onat inemist, kink jaos om soomõ kiil tõõnõ vai võõrkiil[2]. Soomõruutslaisist suurõmb jago mõist kuikipall'o soomõ kiilt, õnnõ 20% ütleseq, et näide keelemõistminõ om halv vai et nä soomõ kiilt sukugi mõista-aiq[3].

Põh'a-Roodsin Tornionjokilaakson, Kiirunan ja Jällivaaran kõnõldas meä kiilt, midä või keele aoluu ja ehitüse poolõst soomõ keele murdõs pitäq. Keelepoliitilidsõlt ja inemiisi hindätiidmise perrä kõnõldas meä keelest sõskiq ku eräle keelest. Meä keelel arvatas ollõv 20 000 – 35 000 kõnõlõjat Põh'a-Roodsin ja 15 000 – 25 000 muial[4]. Näil om uma kiräkiil, miä lätt soomõ kiräkeelest tõistõ. Roodsin om viil sato tuhandit roodsisuumlaisi, kiä ommaq sinnäq suurõn osan lännüq päält tõist ilmasõta. Näide täpsät arvu om rassõ selges tetäq, selle et Roodsin ei tetäq kiili kotsilõ statistikat. 2015. aaastaga küsümiisi perrä elli Roodsin 420 000 inemist, kiä kõnõliq vai mõistsõq soomõ vai meä kiilt[5]. Soomõ ja meä kiil ommaq Roodsin ammõtliguq vähämbüskeeleq aastagast 1999[6].

Norra põh'aosan ommaq kveeniq, kiä ommaq kveeni kiilt arvanuq nii eräle keeles ku soomõ keele murdõs. Kveeni keele kõnõlõjidõ arv jääs 2000 ja 8000 vaihõlõ[7]. Norra kveeniliido arvamisõ perrä om kveene umbõs 10 000 ja näist 5000–7000 kõnõlõs kuikipall'o kveeni kiilt[8]. Kveeni kiil om Norran ammõtlik vähämbüskiil[9].

Vinnemaal elliq ingerläseq, kiä kõnõliq soomõ keele murrõt. Näide arv om kõrrast vähämbäs jäänüq, noorõq kõnõlõsõq jo vinne kiilt, pall'o ommaq päält tõist ilmasõta tulnuq Eestihe ni Suumõ[10]. Ka Kar'ala Vabariigin om suumlaisi arv vähämbäs jäänüq, sääl ei olõq soomõ keelel inämb ammõtligu keele staatust[11]. 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Vinnemaal 20 700 suumlaist[12] ja 39 000 ütel', et mõistvaq kuikipall'o soomõ kiilt.

Soomõ põhisäädüse perrä ommaq riigikeeleq soomõ ni roodsi[13].

TüpoloogiaToimõndaq

Keele peritolõgi poolõst om soomõ kiil uurali kiil. Uurali kiili kõnõldas Põh'a- ni Hummogu-Õuruupan, Ungarin ja Ungari ümbre ni Tsiberin. Soomõ keele lähämbäq sugulaskeeleq ommaq tõõsõq õdagumeresoomõ keeleq, kohe ka lõunõeesti keeleq kääväq. Kavvõmbaq sugulaskeeleq ommaq näütüses ungari ni saami keeleq. Uurali keeleq ommaq tegünüq uurali algkeelest.

Morfoloogilidsõ tüpoloogia perrä rehkendädäs soomõ kiil aglutineerijäs keeles. Tuu tähendäs, et grammatilidsõq tähändüseq antas edesi jakkõgaq, miä pandas sõna tüvele mano ja midä saa tõisist jakõst eräle lüvväq. Näütüsess talo+i+ssa+ni+kin 'eskiq mu majjo seen', kon talo 'maja' om tüvi, i näütäs mitmust, -ssa näütäs seenütlejät käänüst, -ni näütäs, et maja om kõnõlõja uma, ja -kin om rõhutamisõ jakk nigu -ki võro keelen. Alutiniirmine om juun, midä peetäs uurali keelile umatsõs. Sõskiq peris tävveligult aglutineerijä kiil soomõ kiil olõ-õiq, keelen om nätäq ka fleks'oonikiili juuni, nt sõnan vesiin saa-aiq sõna tüvve, mitmust ni sisseütlejät käänüst eräle võtta. Soomõ kiil om sünteetiline kiil, miä tähendäs, et üten sõnan om mitmit morfeemi ja sõnaq ommaq pikäq.

Soomõ keele kõgõ hariligumb sõnajärg om SVO, subjekt-verb-objekt.

HelüoppusToimõndaq

VabahelüqToimõndaq

Soomõ keelen om katõsa vapahellü: /i/, /y/, /u/, /e/, /ø/, /o/, /æ/ ja /ɑ/. Kõik helüq võivaq ollaq nii lühküq ku pikäq, tuu pääle kaemaldaq, kon rasõhus parahuisi om.[14]

Kõik neoq helüq ommaq ka võro keelen olõman.

soomõ keele vabahelüq
Teräväq vabahelüq Kummõq vabahelüq
Korgõq i y u
Keskkorgõq e ø o
Madalaq æ ɑ

PeethelüqToimõndaq

Soomõ keelen om 13–17 peethellü. Ummi sõnno seen pruugitas 13 peethellüfoneemi: /p/, /t/, /d/, /k/, /m/, /n/, /ŋ/, /s/, /h/, /r/, /l/, /ʋ/ ja /j/[15]. Päält näide om võõridõ sõnnoga ütiskiilde üten tulnuq neli peethellü: /b/, /g/, /f/ ja /ʃ/, midä märgitäs tähega š.

Päält näide om soomõ keelen viil kakkõhelü, miä soomõ keelen olõ-õiq foneem, tuu tähendäs, et seoga ei tetäq tähändüsel vaiht.

soomõ keele peethelüq
labiaaliq dentaaliq/

alveolaariq

palataaliq/

velaariq

kurguhelüq
klusiiliq p (b) t d k (g) (ʔ)
nasaaliq m n ŋ
frikatiiviq (f) s (ʃ) h
tremulandiq r
lateraaliq l
puulvabahelüq ʋ j


LätteqToimõndaq

  1. Liitetaulukko 1. Väestö kielen mukaan 1980–2021 31.03.2022. Tilastokeskus. Pruugit 12.07.2022. (soomõ keelen)
  2. Suomi Kotimaisten kielten keskus. Pruugit 12.07.2022. (soomõ keelen)
  3. Suomenruotsalaiset, s. 14–15. Svenska Finlands Folkting, 2003.
  4. Mantila, Harri: Meänkieli, yksi Ruotsin vähemmistökielistä. Kielikello, 2000, nr 3. (soomõ keelen)
  5. Farzin, Ramin & Waris, Maija & Kuronen, Erkki: Var fjärde i Sverige har en finsk koppling Sveriges Radio. 11.03.2015. Pruugit 13.07.2022. (roodsi keelen)
  6. Mantila, Harri: Meänkieli, yksi Ruotsin vähemmistökielistä. Kielikello, 2000, nr 3. (soomõ keelen)
  7. European charter for regional or minority languages. Second periodical report. Norway March 2002 05.03.2012. Government.no. Pruugit 13.07.2022. (inglüse keelen)
  8. Lindgren, Anna-Riitta & Eskeland, Tuula & Norman, Marjatta: Osima ja Baskabusk – monet suomet Norjassa? – Jönsson-Korhola & Lindgren 2003, lk 167.
  9. European charter for regional or minority languages. Second periodical report. Norway March 2002 05.03.2012. Government.no. Pruugit 13.07.2022. (inglüse keelen)
  10. Kokko, Wladimir: Armoton tilasto (Arkiivi pant 20.04.2018) Uutisia Inkeristä 3/12. Inkerin Liitto. Pruugit 13.07.2022.
  11. Lehtinen, Tapani: Suomalaisia Venäjällä. – Jönsson-Korhola & Lindgren 2003, lk 256–257.
  12. Vserossijskaja perepis naselenija 2010. Tom 4. Natsionalnyi sostav i vladenije jazykami, graždanstvo. Nazvanije publikatsionnoi tablitsy 1. Национальный Состав Населения (PDF) (Federalnaja služba gosudarstvennoi statistiki (Vinnemaa statistigaammõt), www.gks.ru, Kõgõvinnemaalinõ rahvalugõminõ 2010. Osa 4. Välläannõq 1, lk 19. Rahvus.) 2012. Moskva: ИИЦ «Статистика России». Pruugit 13.07.2022. (vinne keelen)
  13. Perustuslaki: Oikeus omaan kieleen ja kulttuuriin Finlex. 27.11.2018. Oikeusministeriö. Pruugit 13.07.2022. (soomõ keelen)
  14. Johanna Laakso: Finnish, Meänkieli, and Kven. The Oxford Guide to the Uralic Languages. Bakró-Nagy et al. (toim.), Oxford University Press (2022). DOI: 10.1093/oso/9780198767664.003.0015
  15. ISO Suomen kielioppi: Konsonantit ja niiden jaottelu. Pruugit 14.07.2022. (soomõ keelen)


Uurali keeleq

Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi

Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami

Mordva: ersä, mokša

Mari: niidümari, mäemari

Permi: permikomi, komi, urdmurdi

Ugri: handi, mansi, ungari

Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi