Gautama Buddha
| Siddhārtha Gautama Buddha
| |
|---|---|
.jpg) | |
| Sündünüq | 563 i.m.a. Põh'a-Indian |
| Koolnuq | 483 i.m.a. Indian |
Siddhārtha Gautama (traditsioonilidsõ dateeringu perrä 563–483 i.m.a.) oll' budismi alostaja Buddha Šākjamuni nimi inne virgumist. Timäst kõnõldaski sagõhõhe ku Gautama Buddhast vai Šākjamunist.
Siddhārtha Gautama sündü Põh'a-Indian, täämbädse päävä lõunõ-Nepalin, šaakja hõimun, valitsõja perren. Timä esä nimi oll' Šuddhodana ja imä nimi Mājā.
Šākjamuni oll' aoluust teedäq inemine, a timä täpsät eloaigo olõ-õi teedäq. Theravaada traditsiooni perrä ommaq timä eloaastagaq 624-544 i.m.a. a, inämbüse täämbädse päävä tiidläisi meelest 563–483 i.m.a. Om ka arvamiisi, et tä võidsõ elläq hoobis saa-aastak ildampa, 5–4. aastagasaal i.m.a.
Elokäük
toimõndaq
Šākajmuni elolugu om kõvva mütologiseerit. Legendi perrä sündü tä Lumbinī mõtsasaarõkõsõn ja timä imä kuuli pia päält timä sünnütämist ärq. Esä kasvat' tedä muust ilmast eräle, et tä es nännüq maailma viletsüst. Ettekuulutusõ perrä pidi saama Siddhārthast suurmiis, kas valitsõja vai oppaja. Siddhārtha võtt' naasõ (Jašodharā) ja näil sündü poig Rāhula. A Siddhārthal läts' siski kõrda nätäq ka ilma halva puult – haigust, vanahust ja surma – ni tä otsust' rikkast elost vallalõ üteldäq ja naas' 29-aastagadsõlt askeedis. Ku tä näkk' hindäpiinamisõ mõttõtust, jätt' tä tuu maaha. Päält tuud joudsõ tä 35-aastagadsõlt Gayā liina lähkün bodhipuu all istun virgumisõni (sanskriti k. bodhi).
Uma edimädse jutusõ pidi Šākjamuni Sārnāthi hirvepargin (Vārānasī lähkün) umalõ viiele inneskidsele seldsilisele. Šākjamuni edimäst jutust kutsutas Säädmüsetsõõri käümäpandmisõs. Päält tuud rännäs' tä nelikümmend aastakka, uma elo lõpuni Gangese orgo piten, põhilidsõlt täämbädse päävä Bihari osariigin ja opas' inemiisi.
Šākjamuni kuuli (jäi parinirvaanahtõ) Kušinagarin 80-aastagadsõlt. Perrätulijat tä hindäle es valiq, a soovit' kävvüq uma oppusõ (säädmüse, sanskriti k. dharma) perrä.
Šākjamuni peränkäüjist kujosi vällä kogohus (sanskriti k. sangha), mink liikmõq kanniq edesi tä oppusõ.
