Inemine

Inemine tulõ iho poolõst muidõ luud-asjo sekkä arvadaq, tuuperäst et timä iho om maapäälitsist ehk maitsist as'ost võet ja ku timä koolõs, sõs saa iho jälq mullas. Inemiseq käävä katõ jala pääl, ainult inemisele om umanõ mõtlõmine ja kõnõlõmine.

Inemise iho

Naanõ ja miis

Inemise iho om suurõst hulgast mitmõsugutsist jakõst kokko säet. Kõigil jakõl om uma esiqeräline tallitus. Mõnõq jaoq ommaq kõvaq, nii luuq, tõsõq jälq pehmeq, nii liha ja sisekund, mõni jago om vetel, nii veri.

Kõgõ kõvõmbaq jaoq ehk luuq ommaq ütes värgis kokko pantuq, miä üte maja puuvärgi sarnatsõs võimiq arvadaq ja miä iholõ kujo ja kindmüse and. S'oosinanõ luuvärgi om kõigilt puult lihaga ja nahaga katõt, nii et kui hambaq arvamadaq jätämiq, ütski luu pal'as ei olõq. Liha sais luiõ pääl suurõmbin ehk vähämbin kimbokõisin, miä mitmõnäolidseq ommaq ja muskliis kutsutasõq.

Iho tühen ruumõn, miä luist ja lihast saavaq var'atus, lövvämi kõgõ hõrnõmbaq iho jaoq, nii kui ai, süä, ja sooliguq. Kõik iho jaoq saavaq umma toitu verest, miä lugõmadaq pall'o suuni läbi ihon juusk ja kõiki paiko küünüs, ent liigutamisõ jovvu saavaq nimäq väikeisist niidikeisist, miä aiust ja sälgroodso säsüst tulõvaq ja närves nimitedäseq. Liha vaihõl lövvüs siin ja sääl rasva ja väläst puult om iho nahaga katõt.

Suurõmbaq iho jaoq ommaq pää, kihä, käeq ja jalaq. Pää sisen om ai, pää külen nägemise, kuulmisõ, haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq. Kihä sisen saisvaq süä, täü ehk kops ja muu sisekund.

Kihä om sisestpuult rõivastõt, nii ku voodõrdõt, pehmide, niiskidõ nahkoga ja üte risti saisva, osast hintidse, osast lihadsõ vahesaina läbi, minkal vaheliha ehk vahenahk nimi, kattõ jakko jaet. Päälmädsen jaon ehk rõnnakooban ommaq süä ja täü, alomaedsõn jaon ehk kõtukooban siitmise riistaq.

Inemine süü ja juu ja ärqseeditüst söögist valmistõdas vahtsõnõ jovvulinõ veri. Siitmise riistaq ommaq kõtukooban ja nimelt n'ooq: mago, pääle tuu mass ja sapitill hääl puul, põrn ja kõtu-sülenäärmeq kur'al puul, alapuul kõtukooban sooliguq.

Mõistatuisi inemise kotsilõ

• Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi külen lõksutaja, lõksutaja pääl haisutaja, haisutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl suur mõts, kahara pääga poiskõnõ aja tsiku mõtsast vällä? (Inemine sugi har'aga pääd. Urvastõ vai Karula kihlkund, 1892.)
• Hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl vaagutaja, vaagutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan om eläveid sussõ ja kahrõ sisen? (Jalaq, kõtt, käeq, suu, silmäq, pää, hiussõq, täiq. Harglõ kihlkund, 1888.)
• Hark hargi pääl, ts'algutaja ts'algutaja pääl, pilgutaja pilgutaja pääl, mõts mäe pääl, soeq mõtsahn? (Inemine. Lutsi, 1894.)
• Hommukuspoolõ käü nellä jala pääl, lõunapoolõ katõ jala pääl ja õdagu kolmõ jala pääl? (Inemine. Harglõ kihlkund, 1956.)
• Homingu nelä pääl, lõunõaigo katõ pääl, õdangu kolmõ pääl? (Inemise igä. Põlva kihlkund, 1890.)

Kirändüs

• Hurda Jakob, "Inemisest", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun "Looja ees", Tarto, 2005.