Solon

Ateena Solon (Σόλων; sündü aastagidõ 640 ja 635 vaihõl inne mi aigu ja kuuli umbõs aastagal 559 inne mi aigu Ateenan) oll' vanakreeka luulõtaja, kaupmiis, rännümiis ja poliitik. Tä om üts kreeka säidsmest targast.

Soloni rinnakujo, midä hoitas Napoli rahvusligun arkeoloogiamuusõumin Itaalian.

Solon oll' peri ülembärahva siäst, Kodriide hõimust, kost olliq peri ka Ateena kunigaq. Ku tä oll' nuur miis, tiindse tä elätüst kaupmehetüüga ja täl oll' uma laiv, minkaga sai ilma piten sõita. Inne poliitigutüü võtmist oll' tä Ateenan tuntu ku luulõtaja, kink eleegiäq ni jambiq kõnõliq säädüisist, poliitigast ja moraalist. Päält tuud om tä kirotanu ka luulõtuisi, kon löüdväq avvustust muusaq, mar'aviin ni armastus. Solon oll' edimäne Ateena luulõtaja.

Ateena rahvas tunnust' Soloni tüüd sõan megaralaisi vasta, kon vallutõdi tagasi Salamisõ saar (aastagal 594 inne mi aigu) ja valõ timä arkondi korgõhe ammõtihe. Valituisi arkontõ käen oll' Ateenan poliitilinõ võim.

Solon om tuntu ku tähtsä säädüseandja. Tä tekk' Ateenalõ vahtsõq säädüseq innembidse säädüsandja Drakoni kõvvu vai drakoonilisi säädüisi asõmalõ. Alalõ jäi Drakoni ao säädüisist õnnõ säädüs mõrdsugatöie kottalõ.

Soloni vahtsõndusõq avidiq kehvembät rahvast. Soloni ümbrekõrralduisi peetäs demokraatia algusõs Ateenan ja kõgõn Õdagu-Õuruupan.

Kirändus

• Georgios Papadogeorgos, "Vana-Kreeka suurkujud: Elu ja looming", lk 16–17. Tõlkinud Anneli Kritšmann. Kirjastus Ilo, 2004.