Sorbi keeleq

Sorbi keeleq ommaq kats väikeist slaavi kiilt, miä kuulusõq õdaguslaavi kiili harro. Nuuq keeleq ommaq S'aksamaa õdagujaon, Lusaatian, elävä slaavi põlisrahva, sorbõ, imäkeeleq. Vanast nimitedi noid kiili ka vendi vai lusaatia keeles. Nä omma küländ üttemuudu tõisi õdaguslaavi kiili, tt tšehhi, slovaki, poola ja kašuubi keelega.

Sorbõ ala

Mitu aastagasata om kõrvuisi olnu kats sorbi keele varianti, kinkal om kummalgi uma kiräkiil: ülembsorbi kiil ja alambsorbi kiil. Ülembsorbi kiilt kõnõlõs umbõs 25000 inemist Saksimaa liidumaal, seovasta alambsorbi kiilt kõnõlõs umbõs 7000 inemist Brandenburgi liidumaal. Alambsorbi kiil om suurõn osan ohon, selle et inämbüs imäkeele kõnõlõjit om üle 70 aasta vanaq ja kiilt noorõmbilõ põlvilõ inämb edesi ei annaq. Ülembsorbi kiil, miä om veidemb ohon, om ainukõsõs opikeeles sorbi koolõn.

S'aksamaal ommaq nii ülembsorbi ku ka alambsorbi kiil tunnistõduq vähämbüskeeleq. Mõlõmbal keelel om Lusaatian s'aksa keele kõrval ammõtligu keele staatus. Ülembsorbõ keskusõs om Budyšini liin (s'aksa keelen: Bautzen). Liinan om sorbi kiilt egäl puul nätäq tiisilte pääl ja ka huulidsanimmin. Alamsorbi kultuuri keskusõs loetas Chóśebuzi liina (s'aksa keelen: Cottbus).