Susi om mõtsaelläi, pini sugulanõ. Sussõ eläs maailman kokko umbõs 200 000. 2018. aastal kuulutõdi susi Eesti rahvuseläjäs.

Susi


VällänägemineToimõndaq

Susi olõ-õi väega tõistsugunõ suurõst pinist. Esiqerälidselt om susi üttemuudu vinne hundigaq. Soel om kõva kihä ni jalaq ni tugõvaq lõgimõq, agaq soe jälg om võrrõldõn pini jälegaq kitsamb ni pikemb. Susi om hariligult hall, agaq või ollaq ka valgõ, verrev, pruun ni sego. Esäne susi kaald hariligult 44 kg ni imäne 38 kg (Eesti rekord om 62 kg ni ilmarekord 78 kg). Susi om 110-160 cm pikk ni 85 cm korgõ. Soel ommaq teräväq kõrvaq ni terräv hõngutundminõ. Susi näge parõmbahe ku tõsõq pini(läse)q. Täüsiälidsel soel om 42 hammast.

SüümineToimõndaq

Susi om kõva murdja elläi ni süü päämädselt lihha. Soeq kääväq ringi ja jahi pääl inämbähe karahuisi, vaihtõpääl ka ütsindä. Soeq sööväq päämidselt hirvi, kitsi ni põtro, a ka jänessit ni kallo. Süümismaa suurus olõnõs tuu kotusõ luudusõst.

Inemist ründäs õnnõ marun susi.

Pesä ni pujaqToimõndaq

Sussõ joosuaig om vahtsõaastakuu kooniq radokuu. Sussõ radoao (joosuao) perrä omgi radokuu uma nime saanuq. Soe tiinüs kest keskmädselt 62-65 päiva ni pujaq sünnüseq mahlakuun. Hariligult om kurnun 5-7 tummõ karvaga kutsikat, kiä kaaldvaq 300-500 grammi.

Eloviis ni elopaikToimõndaq

Susi eläs luudusõn umbõs 7 aastakka. Soeq kääväq kar'ahuisi sügüsest keväjäniq. Kar'ajuht om imäne susi. Eestin om hariligult kar'an 2-11 sutt. Soekari liigus täpsän rinnan.

Soeq ommaq levinüq Põh'a-Ameerikan ni Euraasian ni nä harinõsõq häste mitmõsugumaidsi elopaikoga.

Tunnõtumpi alambsortõToimõndaq

Õuraasia susi, Mongoolia susi, Tiibedi susi, India susi, Araabia susi.

ÜtlemiisiToimõndaq

  • Egaq susi soe hanna pääle ei situq.