Lahkominek lehe "Eesti mineraaliq ja kiviq" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim
Adeliine (arotus | kirotusõq)
artiklisse Mineraal
 
Rida 1:
''[[Eesti]]n lövdüväq [[mineraal]]iq'':
= Mineraaliq =
[[Mineraal]] om maakoorõn ja maa pääl sündünüisi füüsigalis-keemiliidsi protsesse vai sõs organismõ elo mõol tekkünüq, kimmä keemilidse kuustõ ja siseehitüsegaq üttemuudu ainõliit vai lihtainõq. Mineraalil om väega kõrraperäline aadomstruktuur. Kristal om mineraalõ kõgõ sakõmb muud, kiviq saisvaq kuun mineraalõst.<ref>Suuroja K. Kiviaabits. Eesti mineraalid. Tallinn: GeoTrail KS; 2007.</ref>
 
== Mineraalõ tekkümine ==
 
===== Magmalidseq =====
Mineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq maa üsän kivve sulamisõst tekkünüq lämmäst magmast ja tulõmäe kaudu maa pääle pursanust laavast saistumisõl.
 
===== Hüdrotermaalsõq =====
Mineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq määntsegi maa üsäst tulnu lämmüse lätten kuumas aetust viist vai gaasõst.
 
===== Settelidseq =====
Mineraaliq om tekkünüq viikogodõ põhja saistunuq ainetest.
 
* '''Autigeenseq''' om tekkinuq neide ettetulõgi paigan.
* '''Allotigeenseq''' olõ-õi tekkinuq neide ettetulõgi paigan.
 
===== Biogeenseq =====
Mineraaliq om tekkünüq organismidõ elo mõjol.
 
===== Hüpergeenseq =====
Mineraaliq om tekkünüq edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist maa pääl vai tuu lähken.
 
===== Moondeliseq (metamorfseq) =====
Mineraaliq om tekkünüq maa üsan sügäväl korgõ rõhu ja kraadi nõudmistõl ni keemilidsi katalüsaatoride man edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist.
 
== Eestin lövdüväq mineraaliq ==
 
* Ahhaat
127. rida ⟶ 101. rida:
* Väävli
 
[[Katõgooria:Nimekiräq]]
<br />
[[Katõgooria:Geoloogia]]
<references />
 
= Kiviq =