Vald
Vald om mitmõn riigin valitsõmisütsüs.
Eesti vallaq aoluun
toimõndaqEestin ja tõisil soomõugrilaisi maiõl tähend' skandinaavia lainsõna vald muinasaol ilmselt kas kinkagi puult inämb vai vähämb vägivaldsõlt kehtestet võimo ja võimoalla vai mõnõ paigapäälse autoriteedi mõopiirkunda (tuust aost ommaq ilmselt perit kah sõna vald köüdüsseq võimo ja mõogaq, näütüses liitsõnnon meelevald, vägivald jne). Arvadaq, et erinevält kihlkunnast, es olõq vald kimmäs val'tsõmispiirkund vai -ütsüs.
17. aastagasaal naati vallas nimetämä üte mõisa mano kuuluvit perisorjusõn talopoigõ majapidämiisi, tuu tähendäs üte mõisa võimkunda, inemiisi ja maid. 18. aastagasaal naas' vald tähendämä viil lihtsält talopoigõ kogokunda. Olukõrd muutu peräst perisorjusõ kaotamist 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal, peräst midä naati tegemä valdo, miä olliq paikliguq val'tsõmisütsüseq; inämbüisi tetti noid mõisidõ kaupa. 1866. aasta vallareformigaq saivaq vallaq mõisast sõltumatus, talopujad saivaq esiq hindäle vallaval'tsusõ (volikogo) valliq. Valimiseq olliq 1917. aastaganiq sõski saisusliguq: peremiheq valisivaq kats, sulatsõq üte kolmandaosa volikogost. Pääle Radokuurevoluts'uuni muutuvaq valimiseq demokraatlikõs, valit koko naati kutsma nõvvokogos, nuuq nimetediq jälq volikogodõs 1926. aastagal.
Edimädse Eesti vabariigi aigu, veitse joba innembgi, vähendediq valdo arvo peris pall'o, et tetäq näid elojovvulidsõmbas ja efektiivsembäs, 1939. aastagas oll' Eestin veitse üle 200 valla. Vallaq püssüväq Eestin 1950. aastaganiq, ku säeti sisse nõvvokogolik val'tsõmiskõrd. 1945–1950 eksistiirseväq valdo allütsüisinäq külänõvvokogoq.
Eesti vallaq s'oo ilma aigu
toimõndaqValdo naati tagasi tegemä alatõn 1990. aastagast, ku kolmõ aastaga kestel viidi läbi põh'alik val'tsõmisreform. Külänõvvokogoq nimetediq ümbre valdos ni näid naati kokko pandma. Pääle tuu luudi maavaldado kõrvalõ alõvivallaq, noidõs saivaq alõviq, miä toona liinas saa-s. Mõnõ ao peräst naksivaq tekkümä liino ja maavaldado ütidseq umaval'tsusõq (näütüses Räpinä liina ja valla uma), miä tähend' tuud, et valla territooriumi sisse võisõvaq naata kuuluma liinaq.
Kuna valdo suurus, rahva hulk ja elojovvulidsus ommaq üle Eesti väega esiqmuudu, om püüvvet läbi viiäq suurõmbit val'tsõmisreforme, et umaval'tsuisi süsteemi tasakaalustadaq. Nuuq val'tsusõpoolidsõq katsõq ommaq lõppõnuq tulõmusõldaq, agaq umal algatusõl ommaq sõski pall'oq vallaq, liinaq ja alõviq ütsütegaq kokko lännüq ni moodustanuq tugõvampi umaval'tsusütsüisi. Tõõlinõ pretsedent luudi agaq 2005. aastagal, ku Tapa vallas lätsiq kokko Lehtse ja Saksi vald ni Tapa liin ni tuu aoni Järvä maakunna ala kuulunuq Lehtse valla alaq lätsiq Lääne-Viru maakunda.
Võromaa vallaq
toimõndaq