Põlva

Põlva

Põlva kerik ja vabahussammas 2006. aastaga rihekuun


Põlva liina lipp	Põlva liina vapp

Kihlkund: Põlva kihlkund

Suurus: 5,46^[1] km²

Elänikke: 5174^[1] (01.01.2020)

koordinaadiq: 58°3′ N 27°3′ E

Kon Põlva Võromaal om

Põlva om liin Põh'a-Võromaa keskosan Orajõõ alambjoosul. Põlva liin om Põlva kihlkunna ja põrõhõlladsõ Põlva maakunna ni Põlva valla keskus. Põlvast om Võrolõ 25 km ja Tartohe 50 km, liinast lätt läbi Tarto–Petseri raudtii.

Põlva liina pindala om 5,46 km². Saisogaq 01.01.2005 elli Põlvan 6440 inemist.

Aolugu

Tsaariaol oll' Põlva väikene kerkokülä.

1910 panti nukakivi Põlva seldsimajalõ, prõllatsõlõ Põlva Keskraamadukogo huunõlõ. Projektiirjä oll' põllumiis ja ehitüsettevõtja Plado Jaan, ehitüsmeistre oll' J. Sarv Otõmpäält.

Eesti Vabariigi saiõn kasvi Põlva joudsahe. Majandustegevüsele and' huugu Tarto-Petseri raudtii valmissaaminõ 1931. a. märtekuun. Suurõmbaq huunõq, miä ehitediq, olliq Põlva Ütispank (1929), majandusütisüse (1932) ja apteegi (1936) huunõq nink Pikka Villavabrik ja Tanningu rõiva- ja värvmistüükoda.

16. põimukuu pääväl 1944 häösi sõatulõn alõvi keskosa: koolimaja, apteek, pastoraat, majandusütisüse maja ja mito puuuti.

1950 alost' 7-klassilidsõ kooli baasil tüüd Põlva Keskkuul, prõllanõ Põlva Ütisgümnaasium.

1965. a. 1. rehekuu pääväl saiq valmis Põlva Piimätuutidõ kombinaadi vahtsõq huunõq. Toodangut naati andma 1966. a. alostusõst.

1980 sai valmis vahtsõnõ Põlva haigla hoonõq (projektiirnüq Väärtnõu Ell).

21. hainakuu pääväl 1984 tetti vallalõ Põlva tervüsespordimaja (põrõhõllanõ Põlva Spordikeskus), 28. piimäkuu pääväl 1991 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.

Põlva allõv sai liina staatusõ 10. põimukuu pääväl 1993.

Majandus

Haridus ja kultuurielo

Kooliq

Põlva liinan om (2006. a. saisogaq) 6 kuuli:

Latsiaiaq

Kultuuriasotusõq

Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus

Kultuurielo

Indsikurmun toimusõq egal suvõl laulu- ja tandsupeoq.
Ega-aastagast eesti rahvamuusigatüütlüisi festivali kõrraldõdiq edimält Põlva Folkfesti nime all Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusõn. 2007. aastagast om tedä Moisekatsi Elohelü nime all peet Moostõn.
Põlva liina päivi peetäs ega aastaga lehekuun. Ega kõrd toosõ pall'o rahvast kokko moodorilda massinidega mäest allasõitminõ. Pääle tuu ommaq Põlva päivil viil kontserdiq, vällänäütüseq jm.

Sport

Põlvan om küländ kõrralinõ staadion ja Mesikäpä Hall, kon saa käsipalli, korvpalli ja võrkpalli mängi. Põlva om kuulsa uma käsipallimiiskunna Serviti poolõst, miä om üts Eesti parõmbit.

Midä kaiaq tasos

Kuulsambaq inemiseq

Kaeq viil

Kaika suvõülikuul 1994 Põlvan

Lätteq

↑ ^1,0 ^1,1 Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 26.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U

Välislingiq

Võromaa vanaq umaval'tsusõq
Antsla vald - Haani vald - Kanepi vald - Karula vald - Kõllõstõ vald - Laheda vald - Lasva vald - Miiksi vald - Miss'o vald - Moostõ vald - Mõnistõ vald - Orava vald - Põlva liin - Põlva vald - Rõugõ vald - Räpinä vald - Sõmmõrpalo vald - Taheva vald - Urvastõ vald - Vahtsõliina vald - Valgjärve vald - Varstu vald - Veriora vald - Võro liin - Võro vald

Eesti liinaq

[Statistikaamet-1] 1,0 ^1,1 Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 26.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U

[1]