Inemise pää

Inemise pää om inemise iho jago, mink sisen om ai ja mink külen ommaq nägemise, kuulmisõ, haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq.

Inemise pää

Pää külen om kokko 22 luud, miä kõik tõnõ tõsõga kõvva kokko ommaq kasunuq, maaharvatu õnnõgi lõvvaluu (11), miä liikja om. Palgõ ehk näo jaos tulõ naist luist 14 tükkü, päälagi esiq ehk aiukaus näüs külh õnnõgi ütest kumõrast ehk võlvitust luust olõvat, ent kui teräväst perrä kaemiq, lövvämiq, et tä 7 luust kokko om kasunu. Nail luiõl ommaq hurmõlidsõq veereq, miä tävveligult tõnõ tõsõ sisse sünnüsseq. Veereq ommaq sõs kui salapulkõga kinniqpantuq ja nii kõvva, et luid ei lüümise ei põrotamisõ ei ka kangutamisõ läbi kuust ärq ei saaq. Kokkokasumisõ kotusõq palja aiukausi ehk päälae pääl näütäseq kui ummõlusõq vällä ja nimitetäs naid kotusit ka ummõluisis. Tahtvaq tohtrõq pääluud ütest ärq timä mitmõhe jakko laotadaq, sõs ei võiq tuu mud'o sündüdäq, kui et kuivõ hernit pääluu täüs pandvaq ja vet pääle kaldasõq. Paisuvaq herneq ajavaq luu lahki.

Ilda sündünü latsil ei olõq päälagi viil tävveste kokko kasunu, miä tasatsõ kobimisõ läbi ärq või tundaq. Nuuq kats kotust, miä päälae pääl pehmeq kobida ommaq, kutsutasõq meelekotusis ja kasusõq viil tõsõl eloaastagal kinniq.

Mõistatuisi

• Siidiniidi keräkene, säidse mulku seehn? (Inemise pää. Rõugõ kihlkund, 1895.)
• Siidiniidi kerä, säidse mulku sisen? (Pää. Räpinä kihlkund, 1889.)
• Siidikerä, niidikerä, säidse mulku seeh? (Pää. Setomaa, 1927.)
• Siidine keräkene, säidse mulku sisen? (Inemise pää. Rõugõ kihlkund, 1889.)

Kirändüs

• Hurda Jakob, "Inemisest", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun "Looja ees", Tarto, 2005.