Wikipedia

Johannese Kuul Rosmal

Johannese Kuul Rosmal om üledse haridusõ kuul, mink man tegotsõs kaq latsiaid. Taalõ valdorhvkooli alossäädüisi perrä toimõndajalõ koolilõ panniq alosõ latsivanõbaq 1989. aastagal, kuq luudi Käisi Johhannese Kuul ja Latsiaid. 1990. aastaga sügüse tüüd alostanuq kuul kasvi 1999. aastagast põhikoolist. 2012/13 opiaastagal opp' koolih 54 opilast 11 umaval'tsusõst (Põlva-, Võro-, Valga- ja Tarto maakunnast) ni tüütäs 15 oppajat. Koolih op'minõ om massulinõ. Kuuli pidä MTÜ Rosma Haridusselts', mink liikmist ommaq kaq latsivanõbaq. Rosma Haridusseldsi opikava om riikligult tunnustõt.

Valdorhvkooli klassiruum'

Kaq muial maailmah ommaq valdorhvkooliq tekkünüq hariligult kodanigualgatusõ kõrrah ja tõimõndasõq kuq eräkooliq.

Koolimaja aolugu

toimõndaq

Edimädsest koolihuunõst oll' 20. aastasaa koolivahtsõndaja ja Eesti koolitusõ suurkujo Käisi Johannese sünnükodo Põlva maakunnan Põlva vallah Põlva küle all väikoh Rosma küläh. 1872. aastagal valmist saanuq koolimajah oll' üts koolitarõ, palvõtarõ, kats väikeist elotarrõ, koh elli Käisi Johannese esä uma perregaq alatõh 1878. aastagast.

1965. aastagal panti Rosma koolimajalõ mälehtüstahvli, aq kümme aastakka ildapa istudiq innidse Võro Oppajidõ Seminäri kasvandiguq ja Põlva Keskkooli iistolõjaq mälehtüstammistigu Päkämäe nõlvu pääle, koh oll' Käisi Johannese edimäne mängomaa. Rosma külä koolitarõ sais täämbädse pääväni Päkämäe hummogupoolidsõ nõlva all lajah ja sügüväh ürgoroh juuskja Peri uja ja Orajõõ lähkoh.
Aoluulinõ koolimaja kuulus Põlva vallalõ, kinkagaq om sõlm't vara massuldaq tarvitamisõst andmisõ pikäaolinõ lepeh. Taa hoonõh om muinsuskaitsõ all.
1992. aastagal panniq latsõvanõbaq alosõ vahtsõ koolihuunõ eh'tämisõlõ, mink oll' hüätegevüsliguh kõrrah projektiir'nüq kooli latsõvanõb arhitekt Saksi (Saks) Marika.
Kombõst om, õt valdorhvkooli hoonõh eh'tedäs õks kodonõ puinõ - tetä-äiq kirb'tsist vai petoon'st.

Kooli umaperä

toimõndaq

Johannese Kuul Rosmal olõ-õi harilik kuul'. Tego om valdorhvkooligaq, päälegiq üte vanõba ja Eesti kõkõ lõunõpoolidsõba valdorhvkooligaq. Kukkiq Tartost om kuul kolqveeränd'tunni massinasõidu tii kaugusõl.

Tunniq koolih alostasõq kell 9 hummogu. Kuul' om altõrnatiivsõ opikavagaq. Tiidmisõq olõ-õi tsiht' erälde, naaq ommaq abist inemisõst kasumisõl ja maailma mõistmisõl. Koolih om võet tsihist tervikligu harmoonilidsõ isiksusõ arõndaminõ, õt avitaq panõhtudaq ütsikerästel, kiä ommaq kuuhkõlah uma vaimu-, tundõ- ja lust'uselogaq. Kaq puutrigaq saa tetäq huvitavat kunstitüüd.[1]

Valdorhvkuul om umanäolinõ tõist rööbildõst kasvatustiidelist mõtlõmist edüstäjä opiasotus.

  • Õt valdorhvpedagoogigah vai steinerpedagoogigah om rütmel ja rütmigal suur' tähtsüs, alostõdas (muusiga)tunni kõrragaq, näütüsest, 4.-5. klassih rütmihar'otusõgaq. Õga kuu om koolisisene esineminõ.
  • Tiidsähe om jääd kombõkotsidsõ tilagaq koolikellä mano. Vet' sjoo om kaq köüdet helüilo väärtüstämisõgaq nigu valdorhvkooli pall'oq muuqkiq umaperäq harilikkõ kuulõgaq võrrõldõh.
  • Koolilatsõq lugõvaq kõik kuuh söögipalvõht, selle õt valdorhvpedagoogiga om tähtsähe köüdet kaq usugaq. Taad om nätäq kaq koolitarrih, koh õgah klassih löüd mõnõ pildi vai muu as'a, miä om köüdet ristiusugaq.
  • Joq mitu aastakka toimõndas kooli oppajidõ tiatripark'. Sinnäq kuulusõq inemisõq eri vannusõrühmist.
  • Vanõbidõ hindä küsümiisist latsõ arõngu ja valdorhvpedagoogiga kotsilõ sai algusõ Vanõbidõ Kuul. Koolitusvahtsõndusliisi liikmishulkõ hoitminõ ja lev'täminõ Lõunõhummogu-Eestih om üts kooli vastutusrikkit ülesandit.
  • Johannese Kuul Rosmal om üts vähätsist Eestih, koh lõunast andas latsilõ paigapäälidsest tuurainõst tet mahhesüüki.
Kooli söögitarõh askõldanuq Setomaalt perit kolq sõsard, kiä ommaq tundsaq kaq nime all Kolmõ Sõsara Hõrgutisõq, ommaq üles ots'nuq paigapäälidsit talomiihi, kink käest olõsiq võimalik ostaq mahhehehe kasvatõt aia- ja põllusaaduisi, piimätetüssit, jauhõ ja muud.
  • Rosma Haridusseldsi tarbõndusõh olõja uudsõ auruahogaq om võimalik pakkuq kooliperrele ökoloogilidsõlt puhtapa süüki, tarvitaq parebahe arq paigapäälist tuurainõt ni arõndaq tervikligult keskkunnasõbrast maailmakaehtust ja luuduslähkot elomuudu tugõhõjat koolitusasotust.

Sündmüseq kooli seeh

toimõndaq
  • Tiidüsbuss' (23. lehekuu, 2005)
Tiidüsbuss' om suurt huvvi herätänüq kaq täüskasunuisi siäh.
Johannese Koolih Rosmal toimu Rosma mõttõkoda.
Opipäiv toimu Käisi Johannese 125. sünnüaastapäävä ettevõtmiisi raamõh. Oppajaq tutviq Rosma latsiaia ja kooli üledse tüükõrraldusõgaq, kõnõldi kuuhtüüst latsivanõbidõgaq ja valdorhvpedagoogiga tõtõstpidämiisist.
Talgidõ tsiht' oll' ütehkuuh kooliperre ja latsivanõbidõgaq üte väikese armsa kooli ja latsiaia talvõpuiõ iist huult kandaq.
  • Intuitiivpedagoogiga seminär' (18.-20. märtekuu, 2011)
Seminäril arotõli osavõtjidõgaq Desaxi Marcel Roodsist.
Ilvese Evelini sõnno perrä om Rosma kooli kimmüsest oppajidõ ja latsivanõbidõ kuuhtüü - tahtminõ ja mõistminõ pakkuq latsilõ harmoonilist kasvokeskkonda, nn mahhepedagoogigat avvo sisse nõstõh.
Sisu: Pall'odõ latsivanõbidõ ja kuulõ jaost om olulinõ, õt tehnigast ületülgähtünüq teedüsütiskunnah võõrdunu-us latsõq ja noorõq luudusõst.
Folklooripargi rõpõrtuaar'h ommaq udmurtõ vanaq rahvalauluq, kombõstik ja tandsuq.
  • Mahhesöögi päiv "Mahhesöögi pidolaud" (17. rehekuu, 2012)
Mahhõsöögi päiv viidi läbi, õt nõsta koolilatsi, oppajidõ ja vanõbidõ tiidsüst mahhesöögi hüvvist külist. Koolilatsi ni huviliisi vanõbit opati mahhesüüki valmistama.
Küläh oliq: Illiani Edwin (Bothmeri liigutõlõminõ, tüü maastigugaq), Franke Tanja (savitüü, puutüü, tüü maastigugaq), Kolgi (Kolk) Kati (priistri, jutlõminõ täüskasunuisi ja latsigaq), Lumõ Tõnu (puutüü, tüü maastiguga), Kaunasõ valdorhvkooli 7. klass' (16 koolilast, oppaja, latsõvanõbaq).
  • V kõõperre koolituskonvõrents' "Hüäq valiguq koolitusõh. Tervüseline ütiskund" (18. lehekuu, 2013)
Kõnõldi tervüselidse ütiskunna ja tervüselidse kooli köüdüssist, vanõbidõ teküsüsest ni vahtsist koolitusõ alosõpanõkist. Kõrraldamisõst võtt' ossa Rosma Haridusselts'. http://rosma.edu.ee/wp/category/uudised-teised-meist/
Võimaldas kogõnuq pupimeistridõ juhõndamisõl valmistaq es' uma latsõlõ pupp', miä kest põlvõst põlvõ.

Sündmüseq välähpuul kuuli

toimõndaq
  • Nütüs "Ao nõvvõh" (1999)
Viländi Muusõumih toimu koolilatsi mõttõ- ja käsitüü näütüs.
  • Põlvamaa maakundligul aoviidüstiatridõ festival (2007)
Kõkõ parebast kõrvalosatäütjäst tunnistõdi näütlejä Johannese Kool'st Rosmal.
Lektoridõst oliq kogõnuq latsiaiaoppajaq Johannese Koolist Rosmal.
Teemast oll' aastagapühhi mõjo ja aastagpühhih käküssih olõjaq arõnguvõimalusõq täüskasunulõ.
Võromaal Rõugõ vallah toimu katõpääväne suvõseminär', minkast Johannese Kuul Rosmal võt' ossa teemadõgaq: "Kirjõldav hindaminõ" ja "Muusiga".
Johannese Kuul Rosmal tek' ettekandõ "Vaba mäng - sotsiaalsusõ vundament'".
Johannese Kuul Rosmal tek' ettekandõ valdorhvpedagoogigast.
  • Seminär' „Mahhesöögi tarvitamisõ kogõmusõq latsiasotuisih" (16. mahlakuu, 2013)
Mahhõsöögi pakmisõ kogõmus Eesti latsiasotuisih - sjooalanõ ettekannõh tetti Rosma kooli põh'al.

Tunnustusõq

toimõndaq
  • Kooli oppajat, valdorhvkuulõ opikavvo arõndajat Volmeri Küllit auhinnati 2010. aastagal Põlvamaa Teenetemärgigaq.[2]
  • Valdorhvpedagoogiga väärtüstäjä MTÜ Rosma Haridusselts' pälle 2012. aastagal "Tegüsä Eesti" sotsiaalsõ ettevõtlusõ abiraha.[3]

Trüküssist

toimõndaq
  • "VABAD WALDORF-KOOLID (STEINER-KOOLID)", Kranichi Ernst-Michael,Talliin, 1991
  • "Steinerpedaoogika vaimne aluspõhi", Wilkinsoni Roy, Kirästüs Valgusõsaar',

Võrgost

toimõndaq

Lätteq

toimõndaq
  1. ↑ EENeti puutrijoonistuisi võigõlusõst osavõtja tüü [1]
  2. ↑ Põlvamaa Teenetemärgi saajaq [2]
  3. ↑ "Tegüsä Eesti" abiraha [3]

Vällä otsit teedüskogost "https://fiu-vro.wikipedia.org/w/index.php?title=Johannese_Kuul_Rosmal&oldid=172201"