Kahruvabarn
Kahruvabarn (ka tsiavabarn, ladina keelen Rubus nessensis, eesti keelen kitsemurakas) om ruushäitsmeliidsi sugukunda molohka perrekunda kuuluv hiitlehine puhm. Egäpääväkeelen tähendäs kahruvabarn inämbüisi taa puhma musta marja.
Kon kasus toimõndaq
Kahruvabarn kasus Kesk-, Õdagu- ja Põh'a-Euruupan. Eestin om inämb levinüq Hummogu- ja Lõunõ-Eestin.
Määne vällä näütäs toimõndaq
Kahruvabarna varrõq ommaq vabarnavarsi muudu, pistülidseq, a tummõmbidõ lehtiga ja terävide nõkloga. Häitsmeq ommaq valgõq, nii 2 cm läbimõõduga. Häitses piimäkuu lõpust põimukuu algusõni.
Mar'aq toimõndaq
Kahruvabarnaq ommaq vabarnidõ muudu, a mustaq. Algusõh ommaq mar'aq vereväq, a midä kütsembäs saavaq, tuu tummõmbas lääväq. Tävveste kütseq kahruvabarnaq ommaq mustaq vai mustjaspruuniq, pall'aq ja läükväq, ilma vahakõrraldaq. Verekädseq puultuuraq kahruvabarnaq ommaq hapnõvõitu ja ei tulõq häste varrõ külest vallalõ, a tävveste valmiq mustaq maŕaq ommaq makõq ja tulõvaq kergehe ärq.
Tarvitaminõ toimõndaq
Kahruvabarnaq ommaq hääq söögimar'aq. Nä ommaq maigu poolõst väega aidkahruvabarna (eesti keelen pampel, aedmurakas) muudu, a nä ommaq vähämbäq ja veidükese mõrkjadsõ perämaiguga, miä olõ-õi siski sukugi halv.
Kahruvabarnist saa tetäq sahvti, mahla ja muud, midä vabarnistki. Siski olõ-õi kahruvabarnit miiq mõtson hariligult nii palľo nigu vabarnit vai Põh'a-Eestin sinivabarnit (eesti keelen põldmari). Tuuperäst õnnistus naid harva löüdäq nii palľo, et naid tasonuq sissetegemises kor'adaq.