Kanepi
Kanepi om alõvik parhillatsõn Põlva maakunnan Kanepi vallan, Vanal-Võromaal Kanepi kihlkunnan. Kanepi om Talliin-Tarto-Võro-Luhamaa maantii veeren ja jääs Otõpää korgõmaa veere pääle. Parhilla eläs 2019. aastaga saisuga Kanepin 577 inemist. Sääl om kats söögipuuti, aptiik, kohvik ni mõnõq tõõsõq väikuq poodiq. Sääl tüütäs ka Kanepi vallavalitsus, om latsiaid, keskkuul ja seldsimaja.
Aolugu
toimõndaqKanepi om vana külä, mink manu tegüsi Piigandi mõisa. Ildampa om Kanepi olnu ka Kanepi kerigumõisa maa pääl. Kanepi kihlkund tegüsi, ku Roodsi kuninga Karl XI käskmise pääle liideti 4. põimukuu pääväl 1675 Põlva, Otõpää ja Urvastõ kihlkunna veerealaq ütes. Parhilladsõ asula keskus tegüsi 19. aastagasaal Kanepi kerigu ümbre ni jääs vanast küläkotussõst õdagupoolõ.[1] 1802. aastagal sai Kanepist Võro praostkunna keskus ja sinnäq luudi Võromaa keriguoppajidõ kuunkäümiskotus, raamadukogo ja keele uurmise tsõõr.[2] 20. aastagasaa algusõn saiõ Kanepist uma kandi päämäne kultuuriga tegelemise kotus ja säält ommaq peri pall'oq rahvusligu heränemisega köüdedüq inemiseq nigu näütuses Treffneri Hugo.
Kanepi gümnaasium
toimõndaq.JPG)
Koolioppus Kanepin nakas' pääle 17. aastagasaal ni edimäne teedüs tuust köstrekoolist om aastast 1680. Sinnäq tetti ka 1811. aastagal tütärlatsi käsitüükuul.[3] Johann Philipp von Roth lõi 1804 Kanepihe edimädse kihlkunnakuuli, mis opas' esiqsugutsit tiidmiisi hulka sügävämbält ku inneskidseq körstekooliq. Von Rothi kuul oll' näüdüs ka tõisi Liivimaa kihlkunnakuulõ luumisõs.[2] Edimädse Eesti vabariiigi aigu sai kihlkunnakoolist korgõmb algkuul ja Nõvvokogo aol mittetävvelik keskkuul, sis säitsmeklassilinõ kuul, katsaklassilinõ kuul ja kuvvõkümnendil keskkuul. Nimi vaihtõdi gümnaasiumis 1997 ja täämbädse pääväni om tüün 12 klassi.[4]
Kerik
toimõndaq
Edimäne puukerik ehitedi Kanepihe 17. aastagasaa II poolõl, tõnõ sai valmis 1737. aastagal ja sääl olliq olõman eski hõrilaq. Parhilla om Kanepi kerik maakivvest ja tuu tetti 1804–1808 Friedrich Siegeli projekti perrä. 1831 lei välk kerigu palama ja suurõmb osa iloväärtüsega ossõ palliq maaha. Ülesehitet kerik om pia putmalda täämbädse pääväni püsünü 1877. aastagast. 1902 saadiq vahtsõq hõrilaq.[2] Kuiki Lõunõ-Eesti kerikide man om harilik kikas torni otsan, sis Kanepi kerigu tornin tuud olõ-õiq.
Kanepi aiand
toimõndaqKanepi alõvigu veeren tege ummi tegemiisi kasvomaio ja maalappõ pääl Kanepi Aiand. Tuu om perreäri ja luudi 1993. aastagal. Kõgõpäält kasvatõdi õnnõ nelke ja kurkõ, a pia säeti tsiht kõiki istikidõ kasvatamisõlõ ja müügile. Kanepi aiand tege kuuntüüd Maaülikooliga ja pruuv perrä egäsugumaidsi esiqsugutsidõ kasvõ kasvatamist, tuu om andnu näile tõisi siän edumaa. Kanepi aiandit või tähele pandaq mitmidõ liinu, sääl hulgan Tarto, hal'astusõ ja lillipindride luumisõ man.[5]
Lätteq
toimõndaq- ↑ Eesti Kohanimeraamat, lk 168
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Hirvlaane, Milvi. Minu Kanepi.
- ↑ Kanepi Gümnaasiumi kodolehekülg (https://www.kanepig.edu.ee/public/info/Kanepi_G_Meie_Kooli_Lugu.pdf)
- ↑ Kanepi Gümnaasiumi arengukava aastis 2014-2016 (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4221/0201/3001/G%C3%BCmnaasiumi%20arengukava%20aastateks%202014-2016-kinnitatud.pdf)
- ↑ Juubel: Veerandsada aastat kvaliteetseid istikuid (https://www.aripaev.ee/juubel/2018/02/08/juubel-veerandsada-aastat-kvaliteetseid-istikuid)