Kanepi kihlkund

Kanepi kihlkund om kihlkund Võromaa põh'aosan. Kanepi kihlkunnast hummogu poolõ jääs Põlva kihlkund, lõuna poolõ Urvastõ kihlkund, õdagu ja põh'a poolõ Tartomaa Otõmpää kihlkund ja Kamja kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 370 km².

Võromaa kihlkunnaq. Kanepi kihlkund om pruun.

Suurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq

• Kanepi alõvik om kihlkunna keskus.
• Kanepi kihlkunna külli nimekiri

Luudus

• Jõõq
• Järveq
• Suuq
• Mäeq
• Oroq

Kanepi kihlkunna kõgõ korgõmp mägi om Laanõmägi (211,9 m) nn. Prantsusmaal Pikäjärve ligidäl.

Aolugu

Kihlkunna mõisaq

Kanepi kihlkunna mõisidõ nimekiri lugõ üles 20. aastagasaa algusõn Kanepi kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq. 20. aastagasaa alostusõn oll' Kanepi kihlkunnan 20 mõisat: 16 perismõisat, 3 kõrvalmõisat ja 1 kerkomõisa. Pääle tuu oll' viil 7 kar'amõisat.

• Erästvere (Errestfer) perismõisa
• Heisri (Neu-Pigant) perismõisa
• Hurmi (Hurmi) perismõisa
• Jõksi (Jexi) Karste perismõisa
• Kaagri (Kagrimois) Kooraste kõrvalmõisa
• Karaski (Karraski) perismõisa
• Karstõ (Karstemois) perismõisa
• Kruutusõ (Köllitz) perismõisa
• Koorastõ (Korast) perismõisa
• Mügrä (Bellevue) Karste kõrvalmõisa
• Piigandi (Alt-Pigant) perismõisa
• Pikäjärve (Langensee, Johannishof, Groß-Johannishof) perismõisa
• Põlgastõ (Pölks) perismõisa
• Savõrna (Sawwern) perismõisa
• Suudla (Neu-Pigast) perismõisa
• Sõrõstõ (Serrist) perismõisa
• Tammõ (Tammen) perismõisa
• Valgjärve (Weissensee) perismõisa
• Vana-Piigastõ e Piigastõ (Alt-Pigast) perismõisa

Kiil, kultuur ja haridus

Kiil

1894. a. kirotas Väggi Johann Hurda Jakobilõ saadõtun kirän Kanepi kihlkunna keelest niimuudu.

Keele murre Kanepi kihkonnan jagunõs veitsimält kattõ jakko, - Kiil mis lõuna ja kesk kihkonnan kõnõldas, ja kiil mis õdaga ja põhja puuldsis vallus kõnõldas. Kesk ja lõuna kiilt nimetä ma Erästvere keeles. - Edimäne sõna tähendäs Erästvere, tõnõ põhjapuulset murrõt. Nigu ma joba minevil kõrrul tähendasin, (1891) kõnõldas: Vigul - vigõl. Adur - adõr. Ägül - ägel. Nõgul - nõgõl. Rasuv -rasõv. Põdur - põdõr. Vagul - vagõl. Nagul - nagõl j.n.e. Ruut - kruut. Ruus - kruus. Virka - virgastõ. Väiihe - vähki. Teiie - tegi. Näiihe - nägi. Tõihe - tõi. Laihalaija (liha). Võidu - võid. Piinüt - peenikest. Vaiva - terävät. Sau - suits. Pabõrihe - pabõride. Karmanihe - karmanidõ. Kübärähe - kübäräde ka kübärähe. Persehe - persehe. Lõukohe - lõukohe. Raamatuhe - raamatudõ. Olõ kubo - õlõ kubo (kubu). Olõ köite - õlõ köite. Pümme üü - pimme üü. Vägüsi - vägisi ka vägüsi.

Vanasõnno

• Ärä mine vihata sanna ega tingäta liina.

Kooliq

• Kanepi kihlkunna kuulõ nimekiri

Kuulsambaq inemiseq

• Rothi Johann Philipp
• Weizenbergi August
• Weizenbergi Juhan
• Treffneri Hugo
• Roho Richard
• Margi Heinrich

Kirändüs

• Reimanni Nele, "Võromaa kodolugu", Võro Instituut, Võro, 2004
• "Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus", Tarto, 1926
• Hirvlaane Milvi, "Kanepi 425. Kanepi kihelkonna kultuuriloolised kalendrid 2007-2008", Kanepi, 2007

Välislingiq

• Kultuuriluuliidsi tähtpäivi Kanepi kihlkunnan, Hirvlaanõ Milvi.
• Kanepi kihlkunnast Eesti mõisaportaalin
• Kanepi kihlkunna rahvarõivaq rahvarõivaportaalin

Võromaa kihlkunnaq
Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina