Tiiq vallalõ päävalik
Võromaa kihlkunnaq. Kanepi kihlkund om pruun.

Kanepi kihlkund om kihlkund Võromaa põh'aosan. Kanepi kihlkunnast hummogu poolõ jääs Põlva kihlkund, lõuna poolõ Urvastõ kihlkund, õdagu ja põh'a poolõ Tartomaa Otõmpää kihlkund ja Kamja kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 370 km².

Suurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõqToimõndaq

LuudusToimõndaq

Kanepi kihlkunna kõgõ korgõmp mägi om Laanõmägi (211,9 m) nn. Prantsusmaal Pikäjärve ligidäl.

AoluguToimõndaq

20. aastagasaa alostusõn oll' Kanepi kihlkunnan 20 mõisat: 16 perismõisat, 3 kõrvalmõisat ja 1 kerkomõisa. Pääle tuu oll' viil 7 kar'amõisat.

Kiil, kultuur ja haridusToimõndaq

KiilToimõndaq

1894. a. kirotas Väggi Johann Hurda Jakobilõ saadõtun kirän Kanepi kihlkunna keelest niimuudu.

Keele murre Kanepi kihkonnan jagunõs veitsimält kattõ jakko, - Kiil mis lõuna ja kesk kihkonnan kõnõldas, ja kiil mis õdaga ja põhja puuldsis vallus kõnõldas. Kesk ja lõuna kiilt nimetä ma Erästvere keeles. - Edimäne sõna tähendäs Erästvere, tõnõ põhjapuulset murrõt. Nigu ma joba minevil kõrrul tähendasin, (1891) kõnõldas: Vigul - vigõl. Adur - adõr. Ägül - ägel. Nõgul - nõgõl. Rasuv -rasõv. Põdur - põdõr. Vagul - vagõl. Nagul - nagõl j.n.e. Ruut - kruut. Ruus - kruus. Virka - virgastõ. Väiihe - vähki. Teiie - tegi. Näiihe - nägi. Tõihe - tõi. Laihalaija (liha). Võidu - võid. Piinüt - peenikest. Vaiva - terävät. Sau - suits. Pabõrihe - pabõride. Karmanihe - karmanidõ. Kübärähe - kübäräde ka kübärähe. Persehe - persehe. Lõukohe - lõukohe. Raamatuhe - raamatudõ. Olõ kubo - õlõ kubo (kubu). Olõ köite - õlõ köite. Pümme üü - pimme üü. Vägüsi - vägisi ka vägüsi.

VanasõnnoToimõndaq

  • Ärä mine vihata sanna ega tingäta liina.

KooliqToimõndaq

LatsiaiaqToimõndaq

KultuuriasotusõqToimõndaq

SportToimõndaq

MajandusToimõndaq

Kuulsambaq inemiseqToimõndaq

Kaeq viilToimõndaq

KirändüsToimõndaq

VälislingiqToimõndaq