Kanepi kihlkund
Kanepi kihlkund om kihlkund Võromaa põh'aosan. Kanepi kihlkunnast hummogu poolõ jääs Põlva kihlkund, lõuna poolõ Urvastõ kihlkund, õdagu ja põh'a poolõ Tartomaa Otõmpää kihlkund ja Kamja kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 370 km².
Suurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq
toimõndaq- Kanepi alõvik om kihlkunna keskus.
- Kanepi kihlkunna külli nimekiri
Luudus
toimõndaqKanepi kihlkunna kõgõ korgõmp mägi om Laanõmägi (211,9 m) nn. Prantsusmaal Pikäjärve ligidäl.
Aolugu
toimõndaqKihlkunna mõisaq
toimõndaqKanepi kihlkunna mõisidõ nimekiri lugõ üles 20. aastagasaa algusõn Kanepi kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq. 20. aastagasaa alostusõn oll' Kanepi kihlkunnan 20 mõisat: 16 perismõisat, 3 kõrvalmõisat ja 1 kerkomõisa. Pääle tuu oll' viil 7 kar'amõisat.
- Erästvere (Errestfer) perismõisa
- Heisri (Neu-Pigant) perismõisa
- Hurmi (Hurmi) perismõisa
- Jõksi (Jexi) Karste perismõisa
- Kaagri (Kagrimois) Kooraste kõrvalmõisa
- Karaski (Karraski) perismõisa
- Karstõ (Karstemois) perismõisa
- Kruutusõ (Köllitz) perismõisa
- Koorastõ (Korast) perismõisa
- Mügrä (Bellevue) Karste kõrvalmõisa
- Piigandi (Alt-Pigant) perismõisa
- Pikäjärve (Langensee, Johannishof, Groß-Johannishof) perismõisa
- Põlgastõ (Pölks) perismõisa
- Savõrna (Sawwern) perismõisa
- Suudla (Neu-Pigast) perismõisa
- Sõrõstõ (Serrist) perismõisa
- Tammõ (Tammen) perismõisa
- Valgjärve (Weissensee) perismõisa
- Vana-Piigastõ e Piigastõ (Alt-Pigast) perismõisa
Kiil, kultuur ja haridus
toimõndaqKiil
toimõndaq1894. a. kirotas Väggi Johann Hurda Jakobilõ saadõtun kirän Kanepi kihlkunna keelest niimuudu.
- Keele murre Kanepi kihkonnan jagunõs veitsimält kattõ jakko, - Kiil mis lõuna ja kesk kihkonnan kõnõldas, ja kiil mis õdaga ja põhja puuldsis vallus kõnõldas. Kesk ja lõuna kiilt nimetä ma Erästvere keeles. - Edimäne sõna tähendäs Erästvere, tõnõ põhjapuulset murrõt. Nigu ma joba minevil kõrrul tähendasin, (1891) kõnõldas: Vigul - vigõl. Adur - adõr. Ägül - ägel. Nõgul - nõgõl. Rasuv -rasõv. Põdur - põdõr. Vagul - vagõl. Nagul - nagõl j.n.e. Ruut - kruut. Ruus - kruus. Virka - virgastõ. Väiihe - vähki. Teiie - tegi. Näiihe - nägi. Tõihe - tõi. Laihalaija (liha). Võidu - võid. Piinüt - peenikest. Vaiva - terävät. Sau - suits. Pabõrihe - pabõride. Karmanihe - karmanidõ. Kübärähe - kübäräde ka kübärähe. Persehe - persehe. Lõukohe - lõukohe. Raamatuhe - raamatudõ. Olõ kubo - õlõ kubo (kubu). Olõ köite - õlõ köite. Pümme üü - pimme üü. Vägüsi - vägisi ka vägüsi.
Vanasõnno
toimõndaq- Ärä mine vihata sanna ega tingäta liina.
Kooliq
toimõndaqLatsiaiaq
toimõndaqKultuuriasotusõq
toimõndaqSport
toimõndaqMajandus
toimõndaqKuulsambaq inemiseq
toimõndaqKaeq viil
toimõndaqKirändüs
toimõndaq- Reimanni Nele, "Võromaa kodolugu", Võro Instituut, Võro, 2004
- "Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus", Tarto, 1926
- Hirvlaane Milvi, "Kanepi 425. Kanepi kihelkonna kultuuriloolised kalendrid 2007-2008", Kanepi, 2007
Välislingiq
toimõndaq- Kultuuriluuliidsi tähtpäivi Kanepi kihlkunnan, Hirvlaanõ Milvi.
- Kanepi kihlkunnast Eesti mõisaportaalin
- Kanepi kihlkunna rahvarõivaq rahvarõivaportaalin
Võromaa kihlkunnaq |
---|
Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina |