Kodiaki kahr (Ursus arctos middendorffi) om kahruliidsi sugukunda ja kahru perrekunda kuuluv pruunkahru alambliht. Kodiaki kahrõ lövvüs Põḣa-Ameerikan Alaska puulsaarõ lähkün Kodiaki saariston.[1] Sääl eläs pia 3500 kahru.[2]

Kodiaki kahr

Vällänägemine

toimõndaq

Kodiaki kahrul om kinmäs kihä, väega suur pää, lühkene jämme kaal ja tsipa lohkjanõ nukk. Kahru silmäq ja kõrväq ommaq väikukõsõq. Kodiaki kahr või ollaq nii pümme- ku ka helle- ja verdjaspruun.[3] Esäne Kodiaki kahr kaald 272–635 kg ni imäne 136–318 kg. Neläkäpäkilläq om ta 0,9–1,5 m korgõ, katõ jala pääl kooniq 3 m korgõ.[4] Õnnõ ijäkahr om suurõmb ku Kodiaki kahr.[5]

Kodiaki kahru kuuldminõ ja hõngutundmine om perädü hüä; paari uuŕmisõ perrä om tä hõngutundminõ kolm-neli kõrda parõmb ku pinil.[3]

Süümine

toimõndaq

Kodiaki kahr süü päämidselt lõhekalla (nii 64%), a mitmõsugumaidsi kasvõ ja marjo kah.[4]

Kodiaki kahru pujaq sünnüseq vahtsõaastakuun-radokuun. Hariligult om kurnun nii 2 poiga[4], kiä kaaldvaq vähämb ku 450 grammi.[3]

Kodiaki kahr eläs luudusõn kõgõ rohkõmb 30 aastakka, a vangin kooniq 40 aastakka. Luudusõn om 20 aastakka kahr joq vana.[4]

  1. Eesti Entsüklopeedia. 2006. Kodiak. Hardo Aasmäe (toim). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
  2. Van Daele, Lawrence J. 2010. Management of Brown Bear Hunting on Kodiak Island, Alaska. Skandinavian Bear Conference. Orsa, 2010. jaanuar.
  3. 3,0 3,1 3,2 Barefield, Robin. 2021. Kodiak Island Wildlife: Biology and Behavior of the Wild Animals of Alaska's Emerald Isle. Anchorage: Publication Consultants.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Ursus arctos middendorfi. i.a. U.S. Fish & Wildlife Service. Tarvit 9.05.2024, https://www.fws.gov/species/kodiak-bear-ursus-arctos-middendorffi
  5. Science Reference Section. 2019. Which is the largest bear species on earth? Library of Congress. Tarvit 9.05.2024, https://www.loc.gov/everyday-mysteries/zoology/item/which-is-the-largest-bear-on-earth/