Kodiaki kahr
Kodiaki kahr (Ursus arctos middendorffi) om kahruliidsi sugukunda ja kahru perrekunda kuuluv pruunkahru alambliht. Kodiaki kahrõ lövvüs Põḣa-Ameerikan Alaska puulsaarõ lähkün Kodiaki saariston.[1] Sääl eläs pia 3500 kahru.[2]
Vällänägemine
toimõndaqKodiaki kahrul om kinmäs kihä, väega suur pää, lühkene jämme kaal ja tsipa lohkjanõ nukk. Kahru silmäq ja kõrväq ommaq väikukõsõq. Kodiaki kahr või ollaq nii pümme- ku ka helle- ja verdjaspruun.[3] Esäne Kodiaki kahr kaald 272–635 kg ni imäne 136–318 kg. Neläkäpäkilläq om ta 0,9–1,5 m korgõ, katõ jala pääl kooniq 3 m korgõ.[4] Õnnõ ijäkahr om suurõmb ku Kodiaki kahr.[5]
Miil
toimõndaqKodiaki kahru kuuldminõ ja hõngutundmine om perädü hüä; paari uuŕmisõ perrä om tä hõngutundminõ kolm-neli kõrda parõmb ku pinil.[3]
Süümine
toimõndaqKodiaki kahr süü päämidselt lõhekalla (nii 64%), a mitmõsugumaidsi kasvõ ja marjo kah.[4]
Pujaq
toimõndaqKodiaki kahru pujaq sünnüseq vahtsõaastakuun-radokuun. Hariligult om kurnun nii 2 poiga[4], kiä kaaldvaq vähämb ku 450 grammi.[3]
Eloigä
toimõndaqKodiaki kahr eläs luudusõn kõgõ rohkõmb 30 aastakka, a vangin kooniq 40 aastakka. Luudusõn om 20 aastakka kahr joq vana.[4]
Lätteq
toimõndaq- ↑ Eesti Entsüklopeedia. 2006. Kodiak. Hardo Aasmäe (toim). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
- ↑ Van Daele, Lawrence J. 2010. Management of Brown Bear Hunting on Kodiak Island, Alaska. Skandinavian Bear Conference. Orsa, 2010. jaanuar.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Barefield, Robin. 2021. Kodiak Island Wildlife: Biology and Behavior of the Wild Animals of Alaska's Emerald Isle. Anchorage: Publication Consultants.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Ursus arctos middendorfi. i.a. U.S. Fish & Wildlife Service. Tarvit 9.05.2024, https://www.fws.gov/species/kodiak-bear-ursus-arctos-middendorffi
- ↑ Science Reference Section. 2019. Which is the largest bear species on earth? Library of Congress. Tarvit 9.05.2024, https://www.loc.gov/everyday-mysteries/zoology/item/which-is-the-largest-bear-on-earth/