Krimmi khaaniriik (tatari keelen: Qırım Hanlığı vai Qırım Yurtu) oll' riik Musta mere veeren Krimmi puulsaarõl ni Dnepri ja Dnestri jõõ vaihõl aastagil 14411783. Suurõmb jago Krimmi khaaniriigi põlidsõst rahvast olliq krimmitatarlasõq.

Krimmi khaaniriik (Tartaria) 1707. aastagal.
Krimmitatari sõamiis'.

Ku Tšingis-khaani luudu mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast Kuldhordi riik, miä läts' umakõrda lakja katõsas khaaniriigis. Noist olliq päält Krimmi khaaniriigi kõgõ võimsambaq viil Kaasani khaaniriik, Tsiberi khaaniriik ni Astrahani khaaniriik.

Krimmi khaaniriigi pääliin oll' Bahtšisarai (krimmitatari keelen Bağçasaray). Riiki valitsiq khaaniq, kiä olliq Tšingis-khaani perilidseq. Riigiusk oll' islam.

1783. aastaga vallut' Krimmi khaaniriigi Vinnemaa valitsõja Katariina II ja tuust sai Tauria oblast, mink asõvalitsõjas saiõ Katariina II lemmik vürst Grigori Potjomkin.

Katariina II käso pääle asutõdi Krimmi puulsaarõl 1784. aastagal Sevastopoli liin Vinnemaa Musta mere laivistu baasis.

Õuruupa kaardi pääl om kõlladsõ värmiga nätäq Krimmi khaaniriigi piiriq aastagal 1596.

Krimmi khaaniriigi valitsõjaq toimõndaq