Astrahani khaaniriik

Astrahani khaaniriik (nogai keelen Хаҗитархан ханлыгы, tatari keelen Xacitarxan xanlığı) oll' tatarlaisi riik Hummogu-Õuruupan aastagil 1466—1556.

Astrahani khaaniriigi maaq olliq Volga jõõ suu ja alambjoosu man Kaspia mere veeren Aasia ja Õuruupa piiri lähkün. Parhilla jääseq nuuq maaq Kasahstani, Vinnemaa Astrahani oblasti ni Kalmõkkia ala.

Khaaniriigi pääliin oll' Xacitarxan parhilladsõ Astrahani liina lähkün. Riiki validsiq khaaniq, kiä olliq Tšingis-khaani perilidseq.

Aolugu

Ku Tšingis-khaani luud mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast Kuldhordi riik, miä läts' ummakõrda lakja katsas khaaniriigis. Noist olliq päält Astrahani khaaniriigi kõgõ võimsambaq viil Kaasani khaaniriik, Krimmi khaaniriik ni Tsiberi khaaniriik.

Moskva-Vinne tsaar Ivvan IV Hirmsa võtt' Astrahani khaaniriigi ärq 1556. aastagal ja päält tuud lätsiq khaaniriigi maaq Vinnemaa ala. Päält tuud oll' Vinnemaa valitsõjidõ avvunimmi hulgan ka "Astrahani tsaari" tiitli (vinne keelen Царь Астраханскій).