Kuldnokk

Śoo artikli om seto keeleh

Kuldnokk (Sturnus vulgaris) om tsirk kuldnoklaisi sugukunnast kuldnoka perekunnast.

Kuldnokk

Rahvast peri nimmi: kuldnokk, rästäs, türgi varblanõ, puurivarblanõ, mustmats, tulilind, nõgikikas, kullalind, ruutsvarblanõ, ruutsvilistäjä, teomiiss.

Vällänägemine

Kuldnokk om mustõ läükside sulgigaq, midäs katvaq väikuq valgõq täheq. Kerepittüs om 21–23 cm, kaal 65–80 g. Maa pääl liigus joostõh vai astõh (mitte hüpäteh).

Elokotus

Kuldnokk om levinüq haudõtsirk kõõh Õuruupah (vällä arvat Pürenee ni Koola puul'saarõ pääl ja Lõunõ-Itaaliah), Tsiberi mõtsa- ni stepivüüh kuni Irkutskiniq, Väiko-Aasiah, Lähkül-Hummogumaal, Kaukaasiah ja Kesk-Aasiah (v.a kõrbõmaaq). Eestih om lajalt löüdäq üle kõõ riigi, kukki perämädse 20 aas'tagagaq om näid kimmähe veidembäs jäänüq. Viimädse rehkendüse perrä pesiteles Eestih 150 000 – 250 000 paari kuldnokkõ. Talvõl om meil arvamisõ perrä 100–2000 kuldnokka. Kuldnokk om inemise poolõst viid ka Põh'a-Ameerikahe, Austraaliahe ja Vahtsõlõ Meremaalõ, koh nä ommaq arq häötänüq paigapäälitsit tsirka. Põh'a-Ameerika kuldnokkõ hinnatas olõvat 2 mill'onit, näid om lubat õgal aol tappaq. Õdagu-Austraaliah, kohe kuldnokaq olõ-iq viil joudnuq, om valitsus palganuq suuri vahiparkõ, kes piat maaha laskma kõik kuldnokaq, kiä sinnäq ots'vaq tulõvaq.

Süümine

Kuldnokk tarvitass nii lihalist (putugaq ni näide vaglaq, hussiq, tioq jt. sälgroodsuldaq) ku ka kasvolist süüki (siimneq, mar`aq, kasvonupiq). Pesitelemisaol om inämbüisi lihalidsõ söögigaq.

Pesitelemine

Kuldnoka munaq

Kuldnokk elotsõs pääas'aligult kultuurmaa pääl, a ka kõkõsagamaitsih mõtsajakkah. Vari paksu mõtsa ja lak'a maad. Pidä parõmbas segämõtsa, mõtsaviiri ja puiega niitä.

Kuldnoka vaimlaisist luudusõh ommaq pistrilidsõq ja kakulidsõq, poigõlõ ommaq kur'aq varõsõq ni oravaq, ka suurõnirgilidsõq. Tuu kassu kah'otekijide putugidõ häötämisega.

Pesiteles paarikaupa, a välähpuul pesitelemisaigo om alati pargiviisi vai suurih parvih. Päävädse elomooduga. Suur' hulk kuldnokkõ pesiteles inemise pant pessih vai puuoosih. Pesä sais maast kuni 15 meetrit korgõh. Kurn om täüs mahlakuu lõpust vai mai algusõst ja taah om 4–7 munna. Munnõ haudvaq imä- ni esätsirk vaeldamiisi, haudminõ om 13–15 päivä. Mõnikõrd võivaq pesiteleq samal suvõl ka tõist vuuri. Pojaq saavaq lindajist kolmõnädälidselt.

Rändämine

Kuldnokk Eestih

Kuldnokk on rändäjä tsirk. Eestihe tulõ joq kündlekuu lõpuh vai paastukuu algusõh. Sügüsene rändämine või alostaq joq hainakuu II poolõl ja püüssüq rehekuu lõpuniq. Talvõl ommaq Lõunõ-Õuruupah, Põh'a-Afrikah ja Lähkül-Hummogumaal. Eesti kuldnokaq ommaq talvõl pääas'aligult Matal'mail ja Belgiäh. Ütsikuq kuldnokaq jääseq ka meile talvõst. Suur' osa kuldnokkõ saa hukka varra keväjä halva ilma peräst vai korgõsingusõliine pääl vai lindamisõ käügih vasta raatõ puttõh. Rändämise aigo korjusõq suuri parvi (ku väega vaia, kuni mill'on tsirku). Lõunõ-Õuruupa kuldnokaq ommaq inämbjago paigatsirguq.

Vangipõlvõh om elänüq 20-aas'tagadsõst.

Tsirgulaul

Kuldnokk om tiiuline perrätekij, timä laulust ommaqki takahtettüq helüq. Pääle tõisi tsirkõ laulujuppõ ni helle või kuldnokk umma laulu tuvva ka muid helle, näütes kassi n'augmist, ussõ kiidsnat jm. Kõkõ tegüsäbäst lauluaost om näil pesä ehitämise aig mahlakuuh.

Üteh Inglussmaa nulghah tett uur'mistüü näutäs, õt inemiisi antidepressantõ (näüt Prozac) võtminõ ja iltsõp liikminõ luuduskeskkunda või mõioq tsirkõ olõmisõ pääle paaritumisõ aigo. British Trust for Ornithology (BTO) uur'minõ näütäs, õt kuldnokkõ arv Suur'britanniah om 1970. aas'tagidõ keskpaigast saaniq lasõhunuq 66 saandikku.

Muu

2021. aas'tagal valitsõdi kuldnokk Eestih aas'taga tsirgust.