Seto kiil
| Seto kiil | |
| Kõnõldas | põhilidsõlt Lõunõ-Eestin |
| Kõnõlõjit | 12 549 (2011[1]) |
| Ammõtlinõ kiil | - |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | uurali |
| Keelerühmäq | soomõ-ugri õdagumeresoomõ lõunõeesti |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | fiu |
| ISO 639-3 | vro |
Seto kiil om Eesti põlinõ piirkundlinõ kiil vai regionaalkiil, miä kuulus õdagumeresoomõ kiili sekkä.
Seto kiilt mõist 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä 12 549[2] inemist, päämidselt Lõunahummogu-Eestin, Setomaal.
Seto kiil om üts lõunõeesti keelist vai tõõsõ arvamisõ perrä üts lõunõeesti keele murdist. Et seto kiil om võro keelega küländ üttemuudu, om tedä puht keeletiidüse perrä peet võro keele osas. Om pruugit ka nimitüst võro-seto kiil. A et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu vanaq kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõldas võro ja seto keelest sakõstõ siski ku eräle keelist.
Eesti traditsioonilidsõ murdõtiidüse perrä om setodõ kiil eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murdõ Seto murrak, a setoq pidäväq umma kiilt iks umaette seto keeles.
Seto kiil õdagumeresoomõ keelen
toimõndaqSeto keele kõgõ lähkümbäq sugukeeleq ommaq õdagumeresoomõ keeleq. Seto kiil kuulus õdagumeresoomõ lõunõrühmä kuun muu lõunõeesti, eesti, liivi ja vad'a keelegaq. Õdagumeresoomõq keeleq ommaq tegünüq ütest algkeelest, midä kõnõldi jo päält 2000 aastaga tagasi. Tuust õdagumeresoomõ keeleütisüsest lätś lõunõeesti kiil kõnõ inne tõisist lakja.
Muistidsõn lõunõeesti hõimokeele tekküq joq edimädse aastagatuhandõ tõsõl poolõl murdõq. Lõunõeesti hummogumurdõst tekkü seto kiil, mink seen om hulga vanno lõunõeesti juuni. Lisäs ommaq setoq päält tuhandõ aastaga elänü kõrvuisi balti ja slaavi rahvidõga, miä ommaq seto kiilde umaq jäleq jättünüq. Setokõsõq ommaq häste alalõ hoitunuq vanno sõnno, midä lövvüs õnnõ hummogu puul, näütüses pähn (ersä keelen pekše), vai õnnõ kavvõmban õdagumeresoomõ keelin, nt kua 'kiä, kumb'. Seto keele ummaperrä saa võrrõldaq seto rahvakultuuri ja leeloga, miä om terve õdagumeresoomõ ala pääl ummi vanno juuni poolõst väega esiqeräline.
Seto keele sisemäne lakjaminek
toimõndaqSetomaa om aoluulidsõlt jagonuq 12 nulgas. Egän nulgan om olnuq uma kiil. Rohkõmb lääväq lakja põh'aseto, lõunõseto ja hummoguseto murdõq, midä võigi pitäq kolmõs seto murdõs.
Põh'aseto kiilt kõnõldas Poloda ja Tsätski nulgas, miä seo ilma aigu jääs Mikitamäe ja Verska ümbre. Sääl ommaq i-q, mink pääl ei olõq rasõhust, lännüq e-s: panti > pante; ja u-q lännüq o-s: tulnuq > tulnoq. Ka Vabarna Anne oll' põh'aseto ala päält peri, selle om ka seto eepos "Peko" just põh'asetokiilne.
Lõunõseto kiilt kõnõldas sääl, kon olliq vanastõ Meremäe valla ja Luhamaa kandi küläq. Lõunõseto kiil om kõigilõ setodele arvo saiaq. Lõunaseto keelen om ka „Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium“ (1926; 2. tr 2013).
Hummoguseto kiilt om kõnõld põrõhõlladsõl Vinnemaal, Petseri liinast hummogu puul. Hummoguseto keelen om kõva vinne keele mõotus, a eesti ütiskiil om sinnäq vähämb joudunuq.
Kaeq ka
toimõndaqLätteq
toimõndaq- ↑ Statistikaamet [1]
- ↑ Statistikaamet 2011 [2]