Märdipäiv
Märdipäiv ehk märtepäiv om 10. märtekuu pääväl. Taa om võro ja eesti rahvakallendri tähtpäiv, miä om nime saanuq pühä Martini (4. aastagasaa Toursi piiskop) perrä, kink surmapäiv om 11. märtekuu päiv. Kõgõ tunnõtumb legend taast pühäkust kõnõlõs, et kõrd lõigas' tä poolõs uma mäntli, et jakaq tuud lumõ seen külmetävä sandiga. Põh'amain ni ka Eestin om märdipäiv nihkunuq 10. märtekuu päävä – Lutheri Martini sünnüpäävä pääle.
Märdipäiv Eesti rahvakallendrin toimõndaq
Eesti rahvakallendri uurja folklorist Hiiemää Mall om pidänüq märdipäivä muistitsõs aastagavaihtuspühäs. Mardipääväs pidiq kõik põllutüüq lõpõtõduq olõma. Hingiao sisse vai lõppu jäävät märdipäivä om köüdet koolnuidõ mälehtämisega. Märdipäävä es toheq tetäq ossa töid, innekõgõ olliq keeledüq lina- ja villatüüq. Mardipäiv lõpõt' välätüüq ni alost' talvitsidõ tarõtöie ao. Tähtpäävä algnõ mõtõq oll' hingestedü luudu tennämine.
Märdisandiq toimõndaq
Kõgõ tunnõtumb märdipääväkommõq om märdisantõ ehk märte ringijuuskminõ, midä tetäs õdak inne märdipäivä -märdipuulpäävä. Märti juuskman ehk märdisandis käveq algsõlt noorõqmeheq, a parhillaq võivaq ollaq juuskjaq nii poiskõsõq-tütriguq ku meheq-naasõq. Näil piät sälän olõma tummõq rõivaq. Näoq ommaq mustas tettüq vai maskõga katõduq. Märdisantõ kambaq liigusõq märdipuulpäävä õdagu perrest perrehe, laulvaq ja suuvvaq vilä-, kar'a- jm õnnõ ni pallõsõq ja saavaq vasta kingitüisi. Mardipäiv om olnuq inämb viläõnnõlõ pühendet miihipühä. Taalõ vastav kar'aõnnõ ja naisi pühä om katripäiv.