Maasikvabarn
Maasikvabarn (Rubus illecebrosus) om ruushäitsmeliidsi sugukunda molohka perrekunda kuuluv mitmõaastanõ hainkasv.
Levik toimõndaq
Liik om peri Jaapani õdagupuulsõst osast. Taa om säält sisse tuud Euruupahe,[1] Kanadahe ja Põh'a- ni Lõunõ-Ameerikahe.[2]
Seletüs toimõndaq
Eestin kasus kasv kooniq 50 cm korgõs. Leheq ommaq liitleheq, leheveereq ommaq hambulidsõq ja kasvo lehevarrõq ja vars ommaq katõduq nõklogaq. Häitsmeq ommaq valgõq. Viläq ommaq umbõs 3 cm läbimõõduga mahhe hapumakõ maiguga vereväq mar'aq. Tiidüsligult nimmatas taad marja kogoviläs, tuu sais kuun 50–100 osaviläkesest. Mari um vabarna muudu, a suurõmb. Kasv levis juurõvõssõgaq.[3]
Kasvataminõ ja pruukminõ toimõndaq
Maasikvabarnat naati kasvatama 19. aastagasaa keskpaigan.[1] Maasikvabarna marjo või süvväq värskillt, a naid tetäs ka sisse, näütüses mahla, veini jms.[1] Päält mar'akasvatusõ pruugitas maasikvabarnit ka ilokasvõs. Taad pruugitas ka ku ravikasvo mitmidõ häti vasta.[1]
Lätteq toimõndaq
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Marge Starast. "Mis maitse on maasikvaarikal? Marja kasulikud tervistavad omadused". Kodus. Vaadatud 05.01.2024.
- ↑ "Rubus illecebrosus". County-level distribution map from the North American Plant Atlas (NAPA). Biota of North America Program (BONAP). 2014.
- ↑ Taavi Alas (29.06.2017). "Sõstik, vampel, pampel". Maa Elu. Vaadatud 05.01.2024.