Matteusõ Arnold

Matteusõ Arno Alvil (13. joulukuu 1897 – 2. märdikuu 1986), ristinimegä Arnold Alvil, oll' eesti arhitekt. Timä luuduid majjo om üle vabariigi, a kõgõ inämb köüdetäs tääd Tarto liinaga, kon tä oll' muuhulgan ammõtin liina- (1926–1935, 1941–1944) ja pääarhitektina (1944–1960).

Latsõigä

Matteusõ Arno sündü endisen Kärgula vallan Leiso talon 1897. aasta 13. detsembri pääväl (vahtsõ kallendri perrä) tõsõs latsõs Matteusõ Augustilõ ja Matteusõ Minnalõ. Täl oll' ka vanõmb veli Richard ja noorõmb sõsar Erna. Arhitektuuri man nakas' Arno ummamuudu katsõtuisi tegemä joba väikon poiskõsõn. Tä esiq om ildampa hulga kõnõlnuq umast edimädsest kerikun käümisest, miä timä ammõdivalikut mõotaq võisõ. Tego oll' Urvastõ kerikuga, miä tundu noorõlõ posikõsõlõ ilmadu suur ja väkev. Matteus esiq om ütelnüq, et tuu kerikun käümine oll' tuu rehk, minkast pääle ta nakas' esiq kah koton "ehitämä". "Majaq" ja "kerik" ollivaq muast ja muust säändsest tettüq. Matteus om meelitsnüq, et timä ehitüseq es taha kuun püssüq ja lagosiq õnnõ är. Sõs löüd' tä pääsläse pesä ja kai, et tuu oll' tukõv ja lää es katski: kõrrõq ja muu sääne oll' seen. Nakas' sõs timä kah ummi ehitüisi man noid pruukma. Peränpoolõ sai tä tiidäq, et prantslanõ Monieri Joseph, kiä oll' üts raudbetooni vällälöüdjist, pidi umas kõgõ suurõmbas oppajas kah pääsläst.

Kooliaig

Tä opsõ kippõhe lugõmisõ ärq ja tuuperäst läts' kuun velegä, kiä oll' kats aastagat vanõmb, Kärgula vallakuuli. Kolmõ aastaga peräst, 1907. aastagal, pantiq veleq Urvastõ kihelkunnakuuli. Ku tuu läbi sai, lätsiq näq Võro liinakuuli (1910), kon tulõvanõ arhitekt nakas' tõisilõ latsilõ taso iist joonistuisi ja maakaartõ tegemä. Umbõs samal aol kirot' tä mitmilõ aolehile luulõtuisi. Ku Võro kuul läbi oll', läts' Arno Tarto Reaalkuuli (1914 a.). Vanõmbit võisõ tuu imehtämä pandaq: imä taht' et poiss nakanuq keriguopõtajas ja esä, et tä nakanuq advokaadis.

Reaalkooli aigo and' tä tõisilõ opilaisilõ perräavitamisõ tunnõ ja tiinse tuuga ihotoidust mano. Timä kirändüslikuq huviq püsüsüq ja kuun tõisi opilaisiga luudi noortõrühmitüs Eesti Rahvusliku Noorsoo Liit, mink liikmõq ollivaq ummamuudu eestimiilne ja tuuperäst põrmandualonõ noortõrühmitüs. Ütenkuun võeti Aaviku Johannese käest eesti keele erätundõ. Arnol oll' toonaq huvi ka psükoloogia ja muu säändse vasta, a tuu es püsü. Ku kuul läbi oll', võtt' tä ossa Vabahussõast, jäi tan haigõs ja kirot' näütemängo „Surev polonees“, miä sai kõvva kriitikat. Friedebert Tuglas arvas' siskiq, et tan om sissu ja Matteus andsõ tälle viil mõnõq kirotusõq üleq kaia. A Tuglasõ kotoh oll' väiku tulõkaho ja nuuq palliq är. Matteus võtt' tuud ku märki ja es prooviq inämb kirändüse vallan kätt. 1921. aastagal küsse (ja sai) Matteus koolitusministeeriümilt abiraha, et minnäq Śaksamaalõ. Algusõn opsõ tä Darmstadti liinan, a peräpoolõ läts' Karlsruhe suurkuuli, kon opsõ 1921–1925. Tuud aigo, mink joosul ta käve ka Eestin, om tä nimetänüq kõgõ õnnõligumbas uman elon.

Arhitekt Tarton

Et Matteus oll' opnuq riikligu abiraha iist, pidi tä noq opmisõ ao jago aastagit riigi hääs tüüd tegemä. A tälle oll' a ka Saksamaalt ettepanõk tett, mink perrä tä saanuq sääl tüüd arhitektuurikontorin, kon joba oll' tüütänüq. Eestin kõnõldi tälle, et Tarton otsitas liinaarhitekti ja tä piät kandidiirmä. Ku valitas, jääs ammõtihõ, ku ei, või minnäq tagasi Saksamaalõ. Tä oll' mitmõ mehe siäst kõgõ noorõmb kandidaat ja looda es tuuperäst väega, a valiti 1926. aastaga lehekuun iks ärq. Matteus om umin mälehtüisin kirotanuq, et tüüd oll' vega hulga. Majo oll' elämises veidü, liina hääkõrd oll' käest ärq, jõõ perveq ollivaq risso täüs. Saiq valmis mitmõq vahtsõq majaq ja liinajago (Matteus esiq planiirise Tähtvere ja hulga majjo tan ni Imäjõõ ujola, miä om täämbädses pääväs häönüq.

1935. aastagal nakas' tä tüüle ku vabakutsõlinõ, selle et administratiivtüü jms. surbeq projektiirmise tüü tagaplaanilõ. Mõnõq, näütüses Kalmu Mart, ummaq hildämb säänset valikut kritisiirnüq, tõsõq ummaq jälleq ütelnüq, et Matteus tekk' õigõhe. 1936. aastagal sündü täl abikaasa Jutaga tütär Hella-Mare. Aastagail 1935.–1940. valmsi, mõnõq vahtsõmbat tüüpi hooneq, nt oppajidõq seminäri maja Salme uulitsan), Eesti panga maja, korp. Ugala maja ja muu.

Viilkõrd liinaarhitektis sai tä 1941. aastagal. Oll' sõa aig ja tuuperäst es saa väega pallo ehitäq. A tuu iist jäi aigo Tartu generaalplaani vällä märkmise jaos. Tuu plaan lääq a es täüde: 1942. aastaga keväjäq kõnõliq Tallinnast tulnuq Sakslaseq, et asjo otsust' noq Berliin ja Matteus tohi ei inämb generaalplaani man tüüd tetäq. Tuu aol tegel' Matteus üten kolleegega ka kunstikooli Pallas vahtsõst vallaletegemisõga, ja oll' sääl aastagil 1942–1944 direktri.

Vahtsõst nakas' tä liina man tüüle ilmasõa lõpu aigo: 1944. aastagal sai ka Tarto liina ülesehitüstöie komisjoni esimehes ja pääarhitektis. Matteus om kõnõlnuq, ku hallus tuu aig oll'. Umbõs 50% liina majost oll' häönüq, tõisi hulgan ka Vanemuise Teatri ja Kontsõrdimaja üten Matteusõ luudu manoehitüsegä, kun oll' Baltimaie kõgõ suurõmb ja võimsamb lava .

Tedä om kritiseerit, nigu olnuq tä perän (vinne aol) Tiigi uulidsa täüsehitämise taga, a tä esiq om ütelnüq, et tuu oll' viga, mink vasta tä pruuvsõ võidõldaq ja miä sai tettüs päämidselt korgõmbalt puult tulnuq pitsitüse mõol. Ku 1959. aastagal ehitedi Jaani kerigu kõrvalõ üts tüüpmaja, oll' tuu joba liig ja arhitekt ast' ammõtist tagasi.

Uhkõ oll' tä tuu üle, et joud' Tarto pääplatsi mõnõ ilosa ehitüse jaos priis jättäq.

Annõliina es võtaq Matteus kunagiq umas. Säändseq alaq es sünnüq timä meelest mitmõ as'a peräst täüsehitämises.

Aastagil 1960–1968 oll' tä Tarto suurkoolin oppaja, aastagil 1967–1979 tüüt' Kommunaalprojekti Tarto osakunnan.

Matteusõ Arno kuuli 2. märdikuu päiväl 1986. aastagal.

Kirändüs

• Raudsepp, R (1997). „Kuulus arhitekt Arnold Matteus“
• Kärdla, E (2008). „Tartu - minu linn. Arhitekt Arnold Matteuse mälestusi“. Tartu.