Meenikunnu suu
Meenikunnu suu (tarvitõdas ka kujjo Meenikunnu suu) om suu Räpinä kihlkunna lõunaosan Veriora ja Leevi vaihõl. Uma 14,5 kruutkilomiitregaq om tä Võromaa üts suurõmbit soid. Suu veeren lõunaõdagu ja lõunahummogu puul ommaq mõhnastiguq, midä kutsutas Meenikunnu mäkis. Suun om hulka suusaari (noist suurõmbaq Pikksaar, Pähnisaar ja Suur Kaarnasaar) ja neli järve: noist kõgõ suurõmb om Suur Suujärv, sõs Keskmäne Suujärv nink vähämbäq ommaq Kamarusjärv ja Pähnijärv.
Meenikunnu suu om tegünüq umbõs 8000-havva. Turbakihi kõgõ suurõmb paksus om 7,1 m, keskmäne paksus om 2,7 m.
1981 tetti Meenikunnu maastigukaitsõala, miä võtt hindä ala suu ja timä ligembä ümbrüse.
Kasvoq
toimõndaqPuiõst kasussõq tan pedäjäq, suukõoq ja paiuq. Haruldaisist kasvõst kasus tan roidpütsk.
Eläjäq ja tsirgoq
toimõndaqMeenikunnu suu pääl elässeq Mõtussõq, Tedreq, suukurõq, haukaq ja mitmõq mõtsaeläjäq. Rände aigu piätüseq tan parvi kaupa hahaq haniq ja luigaq.
Suusaarõq
toimõndaq- Hans'asaar
- Krandsisaar
- Kuivasaar
- Kullisaar
- Mikusaar
- Palanusaar
- Pikksaar
- Pähnisaar (vai Meenikund)
- Suur Kaarnasaar
- Tuksisaar
- Tõrvaahosaar
- Väikene Kaarnasaar
Aolugu
toimõndaqMõnõ suusaarõ pääl ollõv muistõhavva inemiseq elänüq. Kõnõldas, et üts Meeni-nimeline miis elänüq Pähnisaarõ pääl. Tuuperäst kutsutavat tuud saart viil Meenikunnus ja suud hinnäst Meenikunnu suus.
Üte suusaarõ päält ollõv alostanuq viialonõ palgõst salatii. Salatiid pite lännüq tuu kandi rahvas Põh'asõa aigu suusaarõ pääle pakko. Salatii nakanuq pääle kostkiq Mustajärve mant ja veenüq vällä Leevi ligidäle. Tuud tiid pite ollõv viil mitosada aastakka ildampa hobõsõgaq palkõ vällä veet.
Matkajalõ
toimõndaqSuu veeren om kats RMK matkajilõ ehitet majakõist: hummoguservän Päävämineki maja lõunaservän Liipsaarõ matkaonn. Kummagi man om tulõ tegemise kotus ja Liipsaarõ majakõsõ man viil puust torn. Majakõisi vaihhõl om lavvost 2,4 km pikkunõ matkarada.
Kaeq viil
toimõndaqVälislingiq
toimõndaq