Muskli
Musklis kutsutas liha kimbokõist, miä sais inemise vai eläjä luiõ pääl.
Muskliq ommaq suurõst hulgast väega peenikeisist lihanarmist kokko pant, miä üte hõrna koe läbi, köütmise kudõ nimi, kuun püsüseq. Nii häste musklit kui ka narmit, minkist naaq nii kui kokko köüdetüq ommaq, võimiq hõlpsahe ärq tundaq, kui ütte keedetüt ehk küdsetüt eläjä lahja liha tükkü terävähe läbi kaemiq. Inemise liha om eläjä lihalõ kogoni sarnanõ.
Muskliq ommaq vereväq nätäq, selle et näist arvamada hulk peenikeisi suuni läbi käü, miä verd täüs. Musklidõ otsan ommaq hinteq, miä näid üte ehk katõ luu külge kinnitäs. Ega muskli sisse lääväq ka peenikeseq niidiq aiust ja sälgroodso säsüst; n'ooq niidiq ehk närviq andvaq musklidõlõ liigutamisõ joudu, nii et nimäq, kui inemine taht, hindä kokko tõmbasõq ja lühembäs saavaq. Tuu läbi piät luu, kink külen muskli ots om, kuigi viisi hindä liigutama. Kõik ihojagodõ liikmise sünnüseq musklidõ kokkotõmbamisõ ja lühendämise läbi. Kui üts närv tõbõ läbi jovvõtumas jääs ehk kui tedä ärq lõigatas, sõs kaotasõq ka kõik muskliq, miä timä läbi saivaq liigutõdus, uma liikmise jovvu ärq ja saavaq hälvätüs.
Inämbüisi kõik muskliq võivaq liigutõdus saiaq, kuna inemine taht; ent mõnõq liigusõq ja tegeväq tüüd ka inemise tahtmada ehk ilma et inemisel vaja olõssi ega kõrd liigutamist tahmisõ läbi sünnütädäq. Nii om nimelt lugu noidõ musklidõga, miä hõngutõmbamist toimõtavaq, verd soonin juuskma ajavaq ja muid elo ülespidämises tarviliidsi toimõtuisi tallitasõq. Mõnõq muskliq ei olõq mitte luiõ, õnnõ ommaq naha külge kinniq pantuq. Niisugutsit musklit lövvämiq palgõn, nii nimelt tuu rõngasugunõ muskli suu ümbre, miä tekev om, kui mokkõ pikäs aias. Musklidõ vaihõl ja pääl lövvüs sakõstõ rasva.
Kui muskliq kavva ja kõvva ommaq liikunuq ehk tüüd tennüq, sõs väsüseq nimäq ärq ja tarvitasõq puhkust. Har'otamisõ läbi võivaq nimäq ütlemädä jovvukas ehk kõvas saiaq. Jo tuugi tarbis om suurt joudu vaja, kotitäüt vilja säläga ärqkandaq, selle et tuu nõstang kaald ehk lits ütsindä sälgroodso pääle, miä mõnõ esierälidse muskli abiga õkva ehk pistü piät hoiõtus saama.
Ent mitte ütsindä ihojoud ei saaq musklidõ har'otamisõ läbi kasutõtus, õnnõ har'otamisõ läbi või inemine ka ärq oppi ummõ iho liikmit ülikärmähe pruukma.
Kirändüs
toimõndaq- Hurda Jakob, "Inemisest", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun "Looja ees", Tarto, 2005.