niidümari kiil
Kõnõldas Marimaal, Vinnemaal
Kõnõlõjit 460 000
Ammõtlinõ kiil Marimaal
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali keeleq
 soomõ-ugri keeleq
  soomõ-permi keeleq
   soomõ-volga keeleq
    mari kiil
    niidümari kiil
Keelerühmäq soomõ-ugri
volga
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 -
ISO 639-3 mhr

Niidümari kiil (олык марий‎, олык марий йылме) om soomõ-ugri kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Marimaal, a ku muial Vinnemaal. Tuud kõnõlõs nii 460 000 inemist.[1] Niidümari kiräkeelen pruugitas niidümari kirillitsat.

Niidümari keelel om neli murrõt: Morki-Sernuri, Joškar-Ola, Volžski, ja Hummogumari murrõq.[2][3]

Vabahelle om niidümari keelen katõsa: /i/, /ü/, /e/, /ö/, /u/, /o/, /a/ ja /ə/; peethelle ütesätõist: /b/, /d/, /g/, /p/, /t/, /k/, /z/, /ž/, /s/, /š/, /č/, /m/, /n/, /ŋ/, /nʲ/, /l/, /lʲ/, /r/ ja /j/.[4] Niidümari keelen om SOV-sõnajärg ja 9 käänüst.[5]

Tähistü toimõndaq

Niidümari tähistün om lisas vinne tähile viil Ҥ, Ӧ ja Ӱ.[5]

А а Б б В в Г г Д д Е е Ё ё Ж ж
З з И и Й й К к Л л М м Н н Ҥ ҥ
О о Ӧ ӧ П п Р р С с Т т У у Ӱ ӱ
Ф ф Х х Ц ц Ч ч Ш ш Щ щ Ъ ъ Ы ы
Ь ь Э э Ю ю Я я        

Lätteq toimõndaq

  1. Lewis, M. P. (toim). (2009). Ethnologue: Languages of the World, 16. välläannõq. SIL International.
  2. Kljutševa, M. (2024). Именная морфология в памятнике марийской письменности «Начатки христианского учения...» (1839/1841): категории числа и принадлежности. Linguistica Uralica, 60(1), 1-27. doi:10.3176/lu.2024.1.01
  3. Nikolajev, D. (2019). Eastern Mari sound inventory (EA). S. Moran ja D. McCloy (toim), PHOIBLE 2.0. Jena: Max Planck Institute for the Science of Human History.
  4. Lehiste, I., Teras, P., Help, T., Lippus, P., Meister, E., Pajusalu, K. ja Viitso, T.-R. (2005). Meadow Mari Prosody. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
  5. 5,0 5,1 Saarinen, S. (2022). Mari. M. Bakró-Nagy, J. Laakso, ja E. Skribnik (toim), The Oxford Guide to the Uralic Languages. Oxford: Oxford University Press.