Niidümari kiil

niidümari kiil
Kõnõldas	Marimaal, Vinnemaal
Kõnõlõjit	460 000
Ammõtlinõ kiil	Marimaal
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund	uurali keeleq soomõ-ugri keeleq soomõ-permi keeleq soomõ-volga keeleq mari kiil niidümari kiil
Keelerühmäq	soomõ-ugri volga
Keelekoodiq
ISO 639-1	-
ISO 639-2	-
ISO 639-3	mhr

Niidümari kiil (олык марий‎, олык марий йылме) om soomõ-ugri kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Marimaal, a ku muial Vinnemaal. Tuud kõnõlõs nii 460 000 inemist.^[1] Niidümari kiräkeelen pruugitas niidümari kirillitsat.

Niidümari keelel om neli murrõt: Morki-Sernuri, Joškar-Ola, Volžski, ja Hummogumari murrõq.^[2]^[3]

Vabahelle om niidümari keelen katõsa: /i/, /ü/, /e/, /ö/, /u/, /o/, /a/ ja /ə/; peethelle ütesätõist: /b/, /d/, /g/, /p/, /t/, /k/, /z/, /ž/, /s/, /š/, /č/, /m/, /n/, /ŋ/, /nʲ/, /l/, /lʲ/, /r/ ja /j/.^[4] Niidümari keelen om SOV-sõnajärg ja 9 käänüst.^[5]

Tähistü

Niidümari tähistün om lisas vinne tähile viil Ҥ, Ӧ ja Ӱ.^[5]

А а	Б б	В в	Г г	Д д	Е е	Ё ё	Ж ж
З з	И и	Й й	К к	Л л	М м	Н н	Ҥ ҥ
О о	Ӧ ӧ	П п	Р р	С с	Т т	У у	Ӱ ӱ
Ф ф	Х х	Ц ц	Ч ч	Ш ш	Щ щ	Ъ ъ	Ы ы
Ь ь	Э э	Ю ю	Я я

Lätteq

↑ Lewis, M. P. (toim). (2009). Ethnologue: Languages of the World, 16. välläannõq. SIL International.
↑ Kljutševa, M. (2024). Именная морфология в памятнике марийской письменности «Начатки христианского учения...» (1839/1841): категории числа и принадлежности. Linguistica Uralica, 60(1), 1-27. doi:10.3176/lu.2024.1.01
↑ Nikolajev, D. (2019). Eastern Mari sound inventory (EA). S. Moran ja D. McCloy (toim), PHOIBLE 2.0. Jena: Max Planck Institute for the Science of Human History.
↑ Lehiste, I., Teras, P., Help, T., Lippus, P., Meister, E., Pajusalu, K. ja Viitso, T.-R. (2005). Meadow Mari Prosody. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
↑ ^5,0 ^5,1 Saarinen, S. (2022). Mari. M. Bakró-Nagy, J. Laakso, ja E. Skribnik (toim), The Oxford Guide to the Uralic Languages. Oxford: Oxford University Press.

[1] Lewis, M. P. (toim). (2009). Ethnologue: Languages of the World, 16. välläannõq. SIL International.

[2] Kljutševa, M. (2024). Именная морфология в памятнике марийской письменности «Начатки христианского учения...» (1839/1841): категории числа и принадлежности. Linguistica Uralica, 60(1), 1-27. doi:10.3176/lu.2024.1.01

[3] Nikolajev, D. (2019). Eastern Mari sound inventory (EA). S. Moran ja D. McCloy (toim), PHOIBLE 2.0. Jena: Max Planck Institute for the Science of Human History.

[4] Lehiste, I., Teras, P., Help, T., Lippus, P., Meister, E., Pajusalu, K. ja Viitso, T.-R. (2005). Meadow Mari Prosody. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

[saarinen-5] 5,0 ^5,1 Saarinen, S. (2022). Mari. M. Bakró-Nagy, J. Laakso, ja E. Skribnik (toim), The Oxford Guide to the Uralic Languages. Oxford: Oxford University Press.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]