Uurali keeleq

Uuraliq keeleq om kiilkund, kohe kuuluvit kiili kõnõldas mõlõmbal puul Uurali mäki ja Õuruupan. Uurali kiili om päält 30 ja näil om umbõs 20,7 mill'onit kõnõlõjat. Uurali kiili kõnõlõsõq pääas'aligult uurali rahvaq. Ka võro kiil kuulus uurali kiili õdagumeresoomõ rühmä. Ammõtlisõs riigikeeles ommaq uurali kevaist saanuq eesti, soomõ ni unagri kiil. Tõõsõq uurali keeleq ommaq vähämbüskeeleq, näist suurõmbas jako kõnõldas Vinnemaal. Uurali kiili uur'vat tiidüst kutstas fennougristikas.

Mõnikõrd üteldäs uurali kiili kotsilõ ka "soomõ-ugri keeleq". Peris täpsä tuu termin ei olõq, selle et uurali kiili hulka kuulusõq päält soomõ-ugri kiili ka samojeedi keeleq.

Viimätsel aol jaetas uurali keeleq hoobis hummogu- ja õdaguuurali keelis, mitte inämb soomõ-ugri ja samojeedi keelis. Hummoguuurali kiili alaq arvatas samojeedi ja ugri keeleq, õdaguuurali kiil om õdagumeresoomõ, saami ja mordva kiili ütidse algkujo nimi.

Uurali keeleq ja murdõq

Taa jaotus om õnnõ üts variant uurali kiili jagamisõs. Kaehuisi om erinevit – mõnikõrd peetäs mõnd kiilt (nt võro kiilt) tõõsõ murdõs jne.

1. Samojeedi keeleq

• Põh'asamojeedi keeleq
  • Eenedsi kiil
    • tundraeenedsi murrõq
    • mõtsaeenedsi murrõq
  • Neenedsi kiil
    • tundraneenedsi murrõq
    • mõtsaneenedsi murrõq
  • Nganassaani kiil
    • Avami murrõq
    • Vadejevi vai Hatanga murrõq
  • Juradsi kiil
• Lõunasamojeedi keeleq
  • Sölkupi kiil
  • Kamassi kiil
  • Matori kiil

2. Soomõ-ugri keeleq

• Ugri keeleq
  • Ungari kiil
    • Ungari õdagumurdõq
      • Tonava murdõq
    • Ungari lõunamurdõq
      • Tisza murdõq
    • Ungari põh'aõdagumurdõq
    • Ungari lõunahummogu murdõq
    • Kesk-Transilvaania murdõq
    • Õdagu-Transilvaania vai Székely-murdõq
    • Csángó-murdõq
  • Handi kiil
    • Põh'ahandi
      • Kesk-Obi vai Šerkali murrõq
      • Kazymi murrõq
      • Berjozovo vai Šuryškary murrõq
      • Uurali vai Obdori murrõq
    • Lõunahandi (vällä koolnuq 20. aastagasaal)
      • Irtyši murrõq
    • Hummoguhandi
      • Vahi-Vasjugani murrõq
      • Surguti murrõq
      • Salymi murrõq
  • Mansi kiil
    • põh'amansi
      • Sosva murrõq
      • Sygva murrõq
      • Lozva murrõq
    • lõunamansi (vällä koolnuq 20. aastagasaal)
      • Tavda murrõq
    • hummogumansi
      • Ala-Konda murrõq
      • Kesk-Konda murrõq
      • Ülä-Konda murrõq
    • õdagumansi (vällä koolnuq 20. aastagasaal)
      • Ala-Lozva murrõq
      • Kesk-Lozva murrõq
      • Palymi murrõq
      • Vagimi murrõq
• Permi keeleq
  • Komi kiil
    • süräkomi
      • Ižma murrõq
      • Syktyvkari murrõq
      • Kesk-Sysola murrõq
      • Ylä-Sysola murrõq
      • Petšora murrõq
      • Luza-Letka murrõq
      • Ala-Vytšegda murrõq
      • Ylä-Vytšegda murrõq
      • Vymi murrõq
      • Udora murrõq
    • permikomi
      • permikomi põh'amurrõq
      • permikomi lõunamurrõq
      • Zjuzdini murrõq
      • Jazva murrõq
  • Udmurdi kiil
    • udmurdi põh'amurdõq
      • Sarapuli murrõq
      • Glazovi murrõq
      • Slobodskoi murrõq
      • Besermanin murrõq
    • udmurdi lõunamurdõq
      • Ufa murrõq
      • Jelabuga murrõq
      • Uržymi murrõq
      • Malmyži murrõq
• Mari keeleq
  • Niidümari kiil
    • Morki-Sernuri murrõq
    • Joškar-Ola murrõq
    • Volžski murrõq
    • Hummogumari murrõq
  • Mäemari kiil
    • Jaranski murrõq
    • Kozmodemjanski murrõq
• Mordva keeleq
  • Ersä kiil
    • Kozlovi murrõq
    • Alatyri murrõq
    • Sura vai Šugurovo murrõq
    • Staryje Turdaki vai Tašto-Murza murrõq
    • Drakino murrõq
  • Moksa kiil
    • Spasski murrõq
    • Krasnoslobodski-Temnikovi murrõq
    • Insari murrõq
• Saami keeleq
  • Õdagusaami keeleq
    • Lõunasaami kiil
    • Luulajasaami kiil
    • Piitme saami kiil
    • Põh'asaami kiil
      • ruijasaami murrõq
      • torniosaami murrõq
      • merisaami murrõq
    • Ume saami kiil
  • Hummogusaami keeleq
    • Inarisaami kiil
    • Kildini saami kiil
    • Kolda saami kiil
    • Turjasaami kiil
    • Akkala saami kiil (viimäne kõnõlõja kuuli 2003)
    • Kemi saami kiil (kuuli vällä 19. aastagasaal)
• Õdagumeresoomõ keeleq
  • Ingerikar'ala kiil
    • Soikkola murrõq
    • Hevaha murrõq
    • Alamluuga murrõq
    • Oredeži murrõq (kuuli vällä 20. aastagasaal)
  • Kar'ala kiil
    • perüskar'ala murdõq
      • põh'akar'ala (vai Valgõ mere kar'ala vai Viena kar'ala)
      • lõunakar'ala
    • Livviko kiil vai Aunusõ kar'ala kiil
    • Tverikar'ala kiil
  • Lüüdi kiil (om peet ka kar'ala vai vepsä keele murdõs)
    • Kontupõh'a murrõq või põh'alüüdi
    • Prääsä murrõq vai kesklüüdi
    • Kuujärve murrõq
  • Liivi kiil
    • Kuramaa liivi
      • hummoguliivi murrõq (kuuli vällä 20. aastagasaal)
      • õdaguliivi murrõq (viimäne kõnõlõja kuuli 2013)
    • Salatsiliivi (kuuli vällä 19. aastagasaal)
  • Soomõ kiil
    • Soomõ õdagumurdõq
    • Soomõ hummogumurdõq
      • Savvo murdõq
      • Soomõ lõunahummogu murdõq
  • Vad'a kiil
    • hummoguvad'a murrõq (kuuli vällä 20. aastagasaal)
    • õdaguvad'a murrõq
    • Kukkosi murrõq
    • Kreevini murrõq (kuuli vällä 19. aastagasaal)
  • Vepsä kiil
    • äänisvepsä murrõq
    • keskvepsä murrõq
    • lõunavepsä murrõq
    • hummoguvepsä murrõq (kuuli vällä 19. aastagasaal)
  • Eesti kiil
    • Põh'aeesti murdõq
      • Keskmurrõq
      • Õdagumurrõq
      • Saari murrõq
      • Hummogumurdõq
      • Põh'ahummogu rannakiil
    • Lõunaeesti kiil
      • Mulgi kiil
      • Tarto kiil
      • Võro kiil
        • Võro õdagumurdõq
        • Võro hummogumurdõq
      • Seto kiil