Laanõ Triinu
Laanõ Triinu (Triinu Laan, varrampa Laanejõe, 1993-2016 Ojar, sündünüq 6. lehekuul 1975. aastagal) om võro keele ja kultuuri liikmisõ tegeläne ni võro ja eesti kiränik, kedä kõgõ inämb tundas võrokeelitside laulupitõ Uma Pido kõrraldamisõ ni timä kirotõduisi võro- ja eestikiilside latsiraamatidõ perrä.
Elokäük
toimõndaqLaanõ Triinu om sündünüq Võrol. Tan lõpõt' ka Võro I Põhikooli 1990. ja Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi s'aksa keele eriklassi 1993. aastagal.
Magistrikraadi sai 2018. aastagal Tarto Ülikoolist kultuurikõrraldusõ eriala pääl lõputüüga „Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido – korraldusprotsessi ja vaimse kultuuripärandi kasutuse analüüs“.
1998. aastagast pääle tüütäs Triinu Laan Võro Instituudin – edimält ku sekretär-projektijuht ja 2006. aastagast ku projektijuht.
2005-2013 oll' MTÜ Võro Selts VKKF juhatusõ edemiis, 2015. aastagast juhatusõ liigõq. Kaika suvõülikooliq toimuq Triinu iistvõttõn aastil 2000-2012.
2007. kooni 2017. aastagani om Laanõ Triinu kõrraldanuq võrokeelist laulu- ja rahvapito Uma Pido ni oll' taa pääiistvõtja 2008., 2010. ja 2013. aastagal.
2019. aastaga pand' tä käümä Helüaida https://helüait.ee/, kost saa kullõlda võrokiilset kirändüst ni perimüst.
Parhilla eläs Laanõ Triinu Põlva maakunnan Vardja külän Palli talon. Tä om viie latsõ imä ja viie (võrokeelidse) latsiraamadu autor.
Looming
toimõndaq2007. aastaga kujosi Laanõ Triinul jovvulidsõlt mitundmuudu tulõkis kirändüste. Aokirän Täheke ilmu kolm timä juttu („Koer ja talv. Pini ja talv“, „Koer ja lumest naine. Pini ja lumõst naanõ“, „Koerale tuleb uus aasta. Pinilõ tulõ vahtsõnõ aastak“). Kogumikun „Kuldmuna“ näkse trüküvalgust lühkü näidend latsilõ „Kuis siil hindäle nõglaq sai“ (ütenautor Eliisabet Ojar). Valmis sai edimäne raamat „Suur must pini. Suur must koer“, kon ommaq luuq kõrvuisi nii eesti ku võro keelen.
2007. aastal ilmu ka Hasso Krulli mitmõkiilne luulõkogo „Jatulintarha - Hussaid – Kiviring“, mink võrokiilseq luulõtusõq ommaq Laanõ Triinu ümbre pantuq. Triinu toimõnd' üten Fastrõ Marikoga ka 2007. aastaga Võro-Seto tähtraamatut, midä tä tekk' ka 2005. ja 2008. aastaga üten Lauridsa Leeloga.
2016 näkse trüküvalgust võro- ja eestikiilne latsiraamat „Vana katskinõ kass. Vana katkine kass“.
2019. aastagal ilmu „Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ (katskiilne latsiraamat, kirästüs Hea Lugu) ja 2020 „Luukere Juhani juhtumisõ’“ (latsiraamat, kirästüs Päike ja Pilv).
Laanõ Triinu latsijuttõ lövvüs piä egan võrokiilsen Tähekesen 2007. aastagast pääle.
Timä latsiraamaduq ommaq saanuq mitmit tunnustuisi – näütüses raamat „Suur must koer. Suur must pini“ oll' 2008. aastaga Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2007. aastaga latsikirändüse jaon. Sama oll' raamatuga „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ 2017. aastagal, ku taa oll' Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2016. aastaga lastsikirändüse valdkunnan.
2016. aastagal sai Laanõ Triinu Eesti Latsikirändüse Keskusõ Aasta Rosina preemiä raamadu „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ iist.
2021 - Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2020. aastaga latsikirändüse jaon raamadu „Luukere Juhani juhtumisõ’“ iist.
Timä raamatit om ümbre pant ka mitmõhe võõrkiilde. Ni ilmu 2008. aastagal eesti ja vinne keelen „Suur must koer. Bolšaja tšjornaja sobaka“ ja 2017 korea keelen „Vana katkskinõ kass“, miä ilmu Lõunõ-Korean.
Laanõ Triinu loomingut om ka viisistet – nt luulõtusõlõ „Ma nakka puus!“ onm tennüq viie ja laulnuq Kalkuna Mari, niisama „Naasõ ei jätä“ Aragu Triinu viisistüsen.
Kaeq viil
toimõndaqKirändüst
toimõndaq- „Suur must koer. Suur must pini“. Päike ja Pilv 2007
- Laan, T. „Luukere Juhani juhtumised“. Pildi tsehkendänü Marja-Liisa Plats. Päike ja Pilv 2020