Võro kiil
Kõnõldas põhilidsõlt Lõuna-Eestin
Kõnõlõjit 74 499 (2011[1])
Ammõtlinõ kiil -
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumesesoomõ
lõunõeesti
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 vro

Võro kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Võro keele lähkümbäq sugulasõq ommaq tõõsõq lõunaeesti keeleq, eesti kiil, liivi ja vad'a kiil. Võro kiilt või pitäq Eesti põlitsõs piirkundlidsõs keeles vai regionaalkeeles. Tõisi arvamiisi perrä om võrokõisi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murrõq. Võro kiil om lõunaeesti keelist kõgõ suurõmb, täl om 74 499[2] kõnõlõjat põhilidsõlt Lõuna-Eestin, vanal Võromaal, mink ala käü parhillanõ Võro ja Põlva maakund ni osa Tarto ja Valga maakunnast (Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkund). Küländ hulga võro keele mõistjit om seo ilma aigo ka Tarton, Talliinan ja muial Eestin.

Lõunõeesti keeleala. Võro kiil om märgit punatsõga.
Lõunõeesti kiili sugulusõ näütäjä keelepuu (Kallio Petri perrä)
Võro keeleala - Võromaa umin vanon piiren Tarto- ja Setomaa ni Vinnemaa ja Läti vaihõl
Võro keele mõistjidõ protsent Eesti umavalitsuisin ja arv suurõmbin elopaigon 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä.
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' kokko 101 857 lõunõeesti kiili mõistjat, noist 74 499 võro, 12 549 seto, 9 698 mulgi ja 4 109 tarto keele mõistjat ni 1 002 inemist, kiä märgi-is täpsämbähe, määnest lõunõeesti kiilt nä mõistvaq.
Vana, 1885. aastaga võrokeeline aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor Hurda Johann
Vahtsõaolinõ, 1998. aastaga võrokeeline aabits "ABC kiräoppus", autoriq Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle jt

Aolugu toimõndaq

Võro keele aolugu

Võro kiil om ütes vanõmbas õdagumeresoomõ hõimukeeles peetü lõunaeesti hõimukeele perrätulija. Tõõsõq täämbädse ao lõunaeesti keeleq ommaq mulgi, tarto ja seto kiil. Perämäne lätt külh võro keelega küländ pall'o kokko, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu muistidsõq kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõldas võro ja seto keelest eräle. Eesti murdõtiidüse traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om seto kiil murrak vai murragurühm, a tõõsõq lõunaeesti keeleq eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ murdõq. Tartlaisiga om võrokõisil olnu mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil, mink üts vanõmbit ja tähtsämpi kiräliidsi mälehtüsmärke om 1686. aastagal ilmunu Wastne Testament. 19. ja 20. aastagasaal naati jo tävve tiidmisega kirotama võro keelen. 1885. aastagast om päri võrokeeline aabits, Johann Hurda Wastne Wõro keeli ABD raamat. 1990. aastagist pruugitas võro kiräkiilt. Võro ja seto kiil ommaq tõisist lõunaeesti keelist vanamoodulidsõmbaq ja põh'aeesti keelest veidemb mõotõduq. Innembide om naid kõnõld ka kavvõmban hummogu ja lõuna puul, parhillaidsi Läti ja Vinnemaa maiõ pääl.

Parhillanõ sais toimõndaq

Võro keele ja kultuuri kaitsõs, uurmisõs ja edendämises luudi 1995. aastagal riigiasotus Võro Instituut, miä kõrraldas ka võro keele oppamist ni pruuv võro kiilt ütiskunnan avvo sisse nõstaq ja vahtsõst laembahe pruuki saiaq. Võro kiilt opatas parhillaq kõrra nädälin 26 koolin, a olõ-i üttegi kuuli egaq klassi, kon võro kiil olõsiq oppamisõ keeles. Korgõkooli jaon saa võro kiilt oppiq Ülikoolin. Ainugõnõ peris võrokeeline aoleht Uma Leht ilmus kats kõrda kuun. Võro keele ammõtlinõ tunnistaminõ olõ-i viil lõpulõ joudnuq. 2004. aastagal luudi külh tuu jaos eräle valitsuskomisjon, a tuu olõ-i siiäniq võro keele õiguslidsõ staatusõ küsümüst lahendanuq. Võro keele staatusõ üle om eesti meediän aoldõ tulitsõhe vaiõld. Kuiki võro keele kaitsõs om alostõt mitmit tegemiisi ja luud Võro Instituut, om võro kiil iks eesti keele puult tõsitsõhe ohostõt. 1998. aastagal tettü arvamisküsümise perrä kõnõlõs võro kiilt külh rohkõmb vai veidemb 90% ja kõik aig 45% võro keeleala inemiisist, a väega veidüq om latsi, kinkalõ võro kiil om edimäne kiil ja sääntsit latsõvanõmbit, kiä ummi latsigaq kõik aig võro kiilt kõnõlõsõq. Seo ilma aigo tunnõtas võro kiilt põhilidsõlt ku kirändüse, tiatri, rahva- ja popmuusiga kiilt. 2004. aastaga Eurovisiooni lauluvõistlusõl Istambulin oll' Eestit iist välän andsambli "Neiokõsõq" võrokeelidse lauluga "Tii". Võro kiil kuulus üten tõisi Eesti põlitsidõ piirkundliidsi ja veidembüskiiliga Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüste.

Murdõq toimõndaq

Om häste teedäq, et võro kiil om egäl puul esiqsugumanõ ja egän kihlkunnan vai kogoniq egän külän kõnõldas esiqmuudu kiilt. Mõnikõrd peetäs hindä keelest tõistmuudu kiilt õkva seto keeles, tegeligult ommaq keelevaihõq ka võro keele seen küländ suurõq.[3]

Kanepi kihlkunna keelest toimõndaq

Kanepi kihlkunna kiil olõ-iq sukugiq ütesugumanõ. Hummogu puul Võro-Tarto suurtiid om taa kiil küländ põlva keele muudu. A Valg'järve ja Pikäjärve inemiisi jutun lätt jo võro kiil tarto keelegaq segi. Kõgõ inämb esiqmuudu kanepi kiilt või kuuldaq kihlkunna keskkotsil Jõksi ja Piigandi kandin.

Kõnõldas, et ku Tartomaa miis ütel' kesi (võro keelen kesv vai kesev), tull' Kanepi mehele naar pääle. Tä pand' toolõ sõnalõ v-tähe mano ja sai kesiv. Kanepi keelen ommaq esiqmuudu viil näütüses sääntseq sõnaq niguq adur, sõbur, põdur, nõgul ja nagul. Muial üteldäs inämbüisi adõr, sõbõr, põdõr, nõgõl, nagõl.

Urvastõ kihlkunna keelest toimõndaq

Urvastõ kihlkunna esiq kantõ kiil olõ-õiq ütesugumanõ. Üle terve kihlkunna om üttemuudu tuu, et veidüq pruugitas h-d. Siin om sõnno naarahtamma ja röögähüs asõmõl hoopis naaratamma ja röögäüs. Koigu kandin om esikiq sõna algusõ h peris ärq kaonuq. Sääl üteldäs ää, ain ja elü. Terven kihlkunnan käüdäs külän ja mõtsan, a mitte küläh ja mõtsah. A Vana- ja Vahtsõ-Antsla puul võidas üteldäq hoobis Karula muudu, et käve küläl ja oll' obõsõgõ mõtsal. Urvastõ kihlkunnan kõnõldas inämbüste niguq Harglõn ja Karulan kodu, talu ja elu. A Kärgula ja Sõmmõrpalo nuka rahvas kõnõlõs veidü vanõmbat kiilt, miä lätt inämb kokko Põlva kihlkunna keelega. Õnnõ siin om viil alalõ võro keele vana sõnalõppõ ja peräsilpe o: kodo, talo, elo, ragoma.

Karula kihlkunna keelest toimõndaq

Karula kihlkunnast ommaq aost aigu sõaq üle käünüq. Tühje kotussidõ pääle ommaq tulnuq naabriq lätläseq ja mulgiq üten uma keelegaq. Mulgi keele mõotusõq andvaq Karula kihlkunna keelen kimmähe tundaq.

Harglõ kihlkunna keelest toimõndaq

Harglõ kihlkunna kiil om väega esiqmuudu. Taa kihlkunna keelen om keelejuuni ja sõnno, midä olõ-õiq muial Võromaal. Valga liina küle all Koikkülä ümbre kõnõldas säänest võro kiilt, mink seen om joba hulga tarto ja mulgi keele mõotust. A Mõnistõ kandin om kiil viil väega vanaperäline. Mõnistõ keelen lövvüs vanno võro keele sõnamuudõ niguq iihn, tüühn, lubahamma, pagõhõsõq, segähüs, hõbõhõt.

Rõugõ kihlkunna keelest toimõndaq

Rõugõ kihlkund om Võromaa ja võro keele ala lõunajago. Keele perrä lätt taa kihlkund poolõs. Hummogu puul Rõugõt, Haani, Saalussõ ja Kasaritsa kandin kõnõldas sakõstõ niguq Vahtsõliinan: illos, taloh, kotoh, Rõugõhe, kavvõmbahe. Õdagu puul Rõugõt niguq Sännän, Krabil ja Varstun lätt rahva kiil inämb kokko Urvastõ ja Harglõgaq. Sääl üteldäs hoobis illus, talun, kotun, Rõugõlõ, kavvõmbalõ. Haani ja Rõugõ kandin või mõnõ inemise keelen kuuldaq ka vanna hn-lõppu. Üteldäs kotohn vai kotuhn.

Räpinä kihlkunna keelest toimõndaq

Vanal mõisaaol oll' elo Räpinä kihlkunna mõisin väega rassõ. Rahvas pagõsi esikiq Peipsi taadõ. Asõmõlõ tuudi võõra keelegaq tüüväke Tartomaalt ja viil kavvõmbast. Räpinä keelen om siskiq alalõ hulga vanno võro keele juuni. Noid lövvüs ka Põlva ja Vahtsõliina kihlkunna keelen. Sääne om h sõna lõpun (murõh, hamõh) ja he-lõpp (paossihe, ilosahe). Rohkõmb ku kongiq muial Võromaal om Räpinä keelen o-d, tuu om esikiq sõnamoodõn niguq olnoq, kor'atoq, haukoq. Räpinä keelen või ollaq ö sõna lõpun: tüühö, sündö, värmittö. Muial Võromaal üteldäs, et lehm süü hainaq ärq. A Räpinä keelen olõssi tuu: lehem sööse haan'aq ärq.

Vahtsõliina kihlkunna keelest toimõndaq

Vahtsõliina kihlkunna inemiisi kiil om olnuq peris vanaperäline. Suurõmbaq kotusõq olliq kavvõn ja eleti küländ umaette. Vahtsõmb keelemuud ei olõq tan vanna kiilt kukkivõrra mõotanuq. Vahtsõliina keelen pruugitas näütüses esiqerälidselt hulga h-d. Seo kandi vanan keelen ommaq viil alalõ sääntseq sõnamooduq niguq magahamma, halõhus, varahappa, helehehe, saisahutma, hürmähütmä. Nuuq ommaq muial Võromaal jo inämbüisi häönüq. Muial puul üteldäs sakõstõ mõtsan, koton ja pähäq. A siin veeren oldas iks väega kimmähe mõtsah ja kotoh ni müts pandas päähä.

Põlva kihlkunna keelest toimõndaq

Ka Põlva kihlkunda om ao joosul võõrast rahvast ja kiilt mano tulnuq. Mõnõq vanaq joonõq ommaq Põlvan viil alalõ, näütüses sõna algusõ h: hago, haud, hädä; sõna lõpu h: herneh, terveh. Põlva kihlkunnan üteldäs ka maaha ja päähä, mitte eesti keele muudu maha ja pähe. Põlva kihlkunna inemiseq ütleseq ka (nigu Räpinä puulgi) timä sööse ja jääse, mitte nigu muial Võromaal timä süü ja timä jääs.

Kiräviis toimõndaq

Võro kiilt, nigu ka timä ligembit sugukiili eesti ja soomõ kiilt kirotõdas ladina tähtiga.

Võro tähistü: А B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z Ž ´

Võro kiräviien tähüstäseq inämbüs tähti sammo helle, ku eesti keelen. Täht q märk kurgupeethellü, midä kutsutas ka kakkõhelüs, nt maaq, piniq. Osan välläandin kirotõdas kakkõhellü ka üläkomaga vai jätetäs hoobis kirotamalda. y või märkiq korgõt õ-d, (vabahellü, miä om väega lähkü vinne ы-lõ ja poola y-lõ). 2005. aastagast märgitäs taad hellü inämbüisi hariligu õ-tähega. Kaldüläkoma ehk akuudiga (´), a praktikan tuu asõmal sakõstõ ka hariligu üläkoma ehk apostroofiga (') märgitäs peethelle pehmehüst: ś, ń, ľ, ť jne.

Keeleoppus toimõndaq

Helüoppus toimõndaq

Vabahelüq toimõndaq

Ede- Taga-
Ümärdämäldä Ümärdedüq Ümärdämäldä Ümärdedüq
Korgõq i ü (y) u
Keskmädseq e ö õ o
Madalaq ä a

Võro keelen om vabahelle kokkokõla, miä om umanõ pall'odõlõ soomõ-ugri keelile, a midä olõ-õi inämb alalõ täämbädse päävä eesti keelen.

Peethelüq toimõndaq

Huul- Huul-
hammas-
Hamba-
tagodsõ-
Ede-
suulae-
Taga-
suulae-
Kurgu-
Täüspeet- p p' t t' k k' q
Täüs-hõõrd- ts ts'
Nõna- m m' n n' (ŋ ŋ')
Hõõrd- f f', v v' s s' j h h'
Keeleveere- l lʲ
Värrin- r r'

Kõik võro keele peethelüq (päält j ja q) võivaq ollaq kas kõvaq vai pehmeq. Kakkõhelü om võro keelen harilik ja keeleoppusõ poolõst tähtsä helü, miä eräldäs väega sagõhõhe sõnno tähendüisi, nt maa (üts) ja maaq (mitu).

Käändmine toimõndaq

Võro keelen om 13 käänüst ja päält naidõ viil mõnõq, midä pruugitas veidemb.

Vabahelükokkokõla peräst om mitmil võro keele käänüselõpõl kats esiqsugust varianti, nii ede-, ku tagapoolinõ. Järgmädsen tabõlin ommaq nuuq tähüstedüq suurõ tähega, miä näütäs keeletiidüse traditsioonin mõlõmbat, nt -le / -lõ (-lE), -ldäq / -ldaq (-ldAq).

Võro keele käänüsseq ja naidõ lõpuq
Käänüs Ütsüs Lõpp Mitmus Lõpp
Keeleoppuslidsõq käänüsseq
nimekäänüs elläi eläjä+q -q
umakäänüs eläjä eläj+i+de -i, -o, -E, -tE, -dE, -idE, -ije, -isi, -idsi
osakäänüs eläjä+t -t, -d, -tt, -dA eläj+i+t -it, -(i)id, -sit, -i, -o, -E, -A, -isi, -idsi, -iE
Kotusõkäänüsseq
sissekäänüs eläjä+he -he, -tE, -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho eläj+i+he -he, -tE, -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho
seenkäänüs eläjä+n -n, -h, -hn eläj+i+n -n, -h, -hn
seestkäänüs eläjä+st -st eläj+i+st -st
päälekäänüs eläjä+le -le, -lle eläj+i+le -le, -lle
päälkäänüs eläjä+l -l eläj+i+l -l
päältkäänüs eläjä+lt -lt ejäj+i+lt -lt
Tõsõq käänüsseq
saajakäänüs eläjä+s -s, -st eläj+i+s -s, -st
piirikäänüs eläjä+niq -niq eläj+i+niq -niq
ilmakäänüs eläjä+ldäq -ldAq, -ttAq, -dAq eläj+i+ldäq -ldAq, -ttAq, -dAq
ütenkäänüs eläjä+gaq -gaq eläj+i+de+gaq -gaq, -dEgaq, -tEgaq, -isigaq, -idsigaq

Sakõstõ pruugitas kotusõkäänüsse asõmõl tagasõnna, nt eläjän ~ eläjä seen, eläjäle ~ eläjä pääle, eläjäl ~ eläjä pääl ~ eläjä käen jne.

Keelenäüdüs toimõndaq

Miä eräldäs võro, eesti ja soomõ kiilt? toimõndaq

  • Võro ja eesti keele edimäne suur vaih um tuu, et võro keelen, nigu ka soomõ keelen, om olõman vabahelle kokkokõla, midä täämbädse päävä eesti keelen olõ-õi, võrdõlõq näütüses:
Eesti Võro Soomõ
küla külä kylä
küsinud küsünüq kysynyt
hõbedane hõbõhõnõ hopeinen
  • Mõnõq esiqmuudu joonõq võro keele mooduoppusõn ommaq väega vanaq. Sääntside näütüses või tuvvaq tegosõna olõvigu kolmanda käänüse, miä või ollaq kas s-lõpuga vai ilma lõpulda:
Eesti Võro Soomõ
kirjutab kirotas kirjoittaa
annab and antaa

Tegosõnno säänestmuudu katõsjaotumist või õdagumeresoomõ kiili hulgan ette tullaq päält võro ja tõisi lõunõeesti kiili viil õnnõ kar'ala keelin.

  • Võro keelen või eitüssõna vai eitüsjakk tullaq päält tegosõnna ja eitüse minevikku andas edesi umaette minevigu eitüssõnaga es vai jakuga -s:
Eesti Võro Soomõ
sa ei anna saq anna-aiq sinä et anna
ma ei tule maq tulõ-õiq minä en tule
sa ei andnud saq anna-as sinä et antanut
ma ei tulnud maq tulõ-õs minä en tullut
  • Võro keele esiqmuudu ja eesti keelest tõistmuudu sõnavara tulõ vällä jo kõgõ egäpäävätsempi sõnno man. Tuu man ommaq pall'oq võro keele sõnaq lähkümbäq soomõ ku eesti keelele:
Eesti Võro Soomõ
punane verrev punainen
soe lämmi lämmin
jahe oigõ haalea
õde sõsar sisar
uus vahtsõnõ uusi
koer pini koira
pöial päss peukalo
pesema mõskma pestä
tänavu timahavva tänä vuonna
hunt susi susi
mäger kähr mäyrä
laupäev puulpäiv lauantai
surema kuulma kuolla
sõstar hõrak herukka
kask kõiv koivu
nutma ikma itkeä
märkama rõbahtama huomata


Arvsõnaq toimõndaq

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 20 100 1000
ütś katś kolm nelli viiś kuuś säidse katõssa ütessä kümme ütśtõist katśkümmend sada tuhat

Eränäütäjäq asõsõnaq toimõndaq

Ütsüs Mitmus
1. mina ~ ma(q) mi(iq)
2. sina ~ sa(q) ti(iq)
3. timä ~ tä(ä) nimäq ~ nä(äq)

Küsüsõnno toimõndaq

miä, kiä, kuis, ku pall'o, kon, kohe, kuna, määne, mis, mille, minktarbis.

Kaeq ka toimõndaq

Välislingiq toimõndaq

Meediän

Kirändüs toimõndaq

  • Kalle Eller (1999): Võro-Seto language. Võro Instituut'. Võro.
  • Sulev Iva (2002): Võro-eesti synaraamat. Võro Instituudi Toimõndusõq 12. Võro Instituut'. Võro
  • Hella Keem (1997): Võru keel. Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts. Tallinn.
  • Kuiss vanal Võromaal eleti. Toim. Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespodentide murdetekste VI).
  • Aune Valk (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk. 39-56). Võro Instituut'. Võro.

Lätteq toimõndaq

  1. Statistikaamet [1]
  2. Statistikaamet [2]
  3. https://umakiil.eu/artikliq/37-kuidas-voru-ja-setu-keele-vahet-teha-laeteq-sirp
  Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.


Uurali keeleq

Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi

Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami

Mordva: ersä, mokša

Mari: niidümari, mäemari

Permi: permikomi, komi, urdmurdi

Ugri: handi, mansi, ungari

Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi