Oulu ülikuul

Oulu ülikuul (soomõ keeli Oulun yliopisto) om soomõ ülikuul Oulu liinan, Soomõn. Tä om üts Soomõ suurõmbit ülikuulõ. 2010. a. oppõ sääl 15 800 üliopilast. Ülikoolin käü tüül umbõs 3000 tüütäjät ja sääl tetäs uurmistüüd päält 70 tiidüsalal. Ülikooli rektoris om 2015. aastagast saaniq olnuq Niinimäki Jouko.

Aolugu

Ülikuul om asotõt 1958. aastaga, ku Soomõ toonanõ president' Kekkoneni Urho kinnüt' säädüse ülikooli asotamisõ kotsilõ. Edimädseq üliopilasõq tulliq järgmädse aastaga.

Kõgõpäält olliq ülikoolin õnnõ filosoofia ja tehniga tiidüskunnaq ni oppajakõrgkuul. Arstitiidüse tiidüskund nakaś toimõndama 1960. a. Elektri- ja masinatekniga oppaminõ nakaś pääle 1965. a. Edimäne infoteknoloogia prohvõsri alost' 1990. a. ni 2000. a. asotõti majandustiidüse tiidüskund.

Tiidüskunnaq

Arstitiidüse tiidüskund
Biokeemiä ja molõkuliarstitiidüse tiidüskund
Ehitüskunsti tiidüskund
Humanitaartiidüste tiidüskund
Info- ja elektritekniga tiidüskund
Kasvatustiidüste tiidüskund
Luudustiidüste tiidüskund
Oulu ülikooli kaubanduskõrgkuul
Tekniga tiidüskund

Kampusõq

Ülikoolin om kolm kampust. Pääkampus om Linnanmaa liinaosan, viis kilomiitrit keskliinast põh'apoolõ. Pääkampusõl ommaq näütüses pääraamatukogo, kasvotiide aid, eläjämuusõum ja geoloogia muusõum.

Arstitiidüse tiidüskund om Kontinkangasõ alal Oulu ülikooli haigõmaja kõrval.

Tõõsõq ütsüseq

Oulu ülikoolin om kah Giellagas instituut (saami keeli Giellagas-instituhtta), kon uuritas saami kiili ja kultuuri. Instituut om asotõt 2001. a. Sääl om võimalik oppiq saami kiilt ja saami kultuuri ni põhiainõs ku kah kõrvalainõs.

Kiä ommaq ülikoolin opnuq

Ahtisaari Martti, Soomõ innembäne president, Nobeli rahuauhinna võitja (2008)
Lehtineni Lasse, innembäne Soomõ Eduskunna ja Õuruupa Liido Parlamendi liigõq
Oikarineni Jarkko, Internet Relay Chati (IRC) arõndaja