Põh'asaami kiil (davvisámegiella)
Kõnõldas Lapimaal
Kõnõlõjit 15 000–25 000
Ammõtlinõ kiil Soomõ, Norra, Roodsi
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
saami
Keelekoodiq
ISO 639-1 se
ISO 639-2 sme
ISO 639-3 sme

Põh'asaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 15 000–25 000 inemist Lapimaal (Norran, Soomõn ja Roodsin).

Kõnõlõjidõ arvo perrä om põh'asaami kiil kõgõ suurõmb saami kiil.

Egä aripäävä õdagu või Norran, Soomõn ja Roodsin kaiaq riigitelevisioonist uudissit põh'asaami keelen. Kolm kõrda nädälin ilmus põh'asaamikeeline aoleht Ávvir, mink toimõndus om jaet Guovdageaidnu ja Kárášjohka alõvi vaihõl.

Tähistü toimõndaq

А а

a

Á á

á

B b

be

C c

ce

Č č

če

D d

de

Đ đ

đe

E e

e

F f

eff

G g

ge

H h

ho

I i

i

J j

je

K k

ko

L l

ell

M m

emm

N n

enn

Ŋ ŋ

eŋŋ

O o

o

P p

pe

R r

err

S s

ess

Š š

T t

te

Ŧ ŧ

ŧe

U u

u

V v

ve

Z z

ez

Ž ž

Mõnõq kasulikuq synaq toimõndaq

Davvisámegiella Võro keelen
Bures Tereq
Buorre iđit Tereq hummogust
Buorre beaivvi Tereq päivä
Buorre eahket Tereq õdagust
Buorre idjá Hüvvä üüd
Mana dearvan Hüvvä nägemist (üldäs toolõ inemisele, kiä ärq lätt)
Báze dearvan Hüvvä nägemist (üldäs toolõ inemisele, kiä maaha jääs)
Mii du namma lea? Miä su nimi om?
Mu namma lea Iŋgá Mu nimi om Iŋgá
Mot manná? Kuis lätt?
Bures dat manná, giitu, ná ieš? Häste, aitjumma, kuis hindäl?
Olu giitu Suur teno
Hálat go don ... Kas sa kynõlat ...
  sámegiela?   saami kiilt?
  islánddagiela?   islandi kiilt?
  eaŋgalasgiela?   inglüse kiilt?
  dárogiela?   norra kiilt?
  ruoŧagiela?   roodsi kiilt?
  suomagiela?   soomõ kiilt?
  ruoššagiela?   vinne kiilt?
  dánskkagiela?   taani kiilt?
  duiskkagiela?   s'aksa kiilt?
  fránskkagiela?   prantsusõ kiilt?
Juo Jaa
Juo, mun hálan sámegiela Jah, ma kynõlõ saami kiilt
Ándagassii, mun in hála sámegiela Annaq andis, ma kynõlõ-i saami kiilt
Gii don leat? Kiä sa olõt?
Mun lean ... Ma olõ ...
Gos don orut? Kon sa elät?
Mun orun Reykjavíkis Ma elä Reykjavíkin
Mii dat lea? Miä taa om?
Mun in dieđe Ma ei tiiäq
Mun in ádde Ma ei mõistaq
Gos lea ... Kon om ...
Ipmil Jummal

Välislingiq toimõndaq


Uurali keeleq

Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi

Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami

Mordva: ersä, mokša

Mari: niidümari, mäemari

Permi: permikomi, komi, urdmurdi

Ugri: handi, mansi, ungari

Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi