Pühäjärv

Pühäjärv (kaq Otõmpää Pühäjärv) om järv Valgamaal Otõmpää korgõmaal, Otõmpääst 3 km lõunaõdagu puul. Pühäjärvest nakkas pääle Väikene Imäjõgi.

Kotus ja morfomeetriä

Pühäjärv om 293 ha suurudsõ viipiigligaq järv. Saarigaq kuun om pindala 298,3 ha. Järve pikkus om 3,5 km, lakjus 1,6 km. Pühäjärv om 115 m korgusõl merepinnast ja timä kõgõ suurõmb süvvüs om 8,5 m.

Pühäjärven om nelli saart: põh'aosan Sõsarsaarõq (tiidläseq pidäväq ütes saarõs), keskosan Kluustrisaar, lõunaosan Väiku-Lepäsaar ja Suur-Lepäsaar. Järve perveq ommaq pistülidseq ja inämbähe liivadsõq vai ruusadsõq.

Läbivuul

Pühäjärv om tugõva läbivoolugaq, järve juusk Neitsijärve kraav, Sulauja, Nüpli uja ja Mülke uja, ka muid kraavõ. Järven om pall'o lättit.

Järve lõunaosan om Väikese Imäjõõ läteq, mink kaudu käü vällävuul.

Kalaq

Pühäjärven om pall'o kalaliike. Kõgõ inämb om latikat, tuu perän tulõ linask, ruusärg, särg, haug, ahhun, sudak, kogõr, angõrjas ja kusk.

Pühäjärve sõda

1841. aastaga süküskuul sündü Pühäjärve lähkün, Pühäjärve mõisan talopoigõ mäss baltis'aksa mõisnigu Wilhelm von Stryki vasta. Pühäjärve sõa perrä om nime saanuq Pühäjärve sõatammistik ja Pühäjärve sõatamm. Pühäjärve sõast kõnõlõs Ernesaksa Gustavi edimäne oopõr ”Pühäjärv”.

Pühäjärv eesti kirändüsen

Höflingeri Louis, Album von Dorpat, 1860

Pühäjärv om aoluulidsõlt olnuq paik, kon eesti kiräniguq ja luulõtajaq ommaq puhanuq, elänüq ja tüütänüq. Tuglase Friedebert oll' edimäne kuulsa eesti kiränik, kiä elli Pühäjärve veeren. Ta puhas' Pühäjärve lõunaveeren Saarõ talon 1904. ja 1906. aastagal. Tuglas sai tuust aost huugu uma romaani ”Felix Ormusson” kirotamisõs.

1905. aastaga suvõl elli Pühäjärve veeren Kolga puulsaarõl Eduard Vilde kuun uma vahtsõ naasõ Linda Jürmannigaq. Vilde kirot’ sääl uma romaani ”Prohvõt Maltsvet”.

1917-1925 vaihõl suvidiq Pühäjärve veeren Saarõ talon luulõrühmitüse ”Siuru” liikmõq, säälhulgan Underi Marie, Adsoni Artur, Visnapuu Henrik ja Gailiti August. Gailit kirot' tuul aol ka luulõluu ”Pühäjärv” (1921).

1911. aastagast pääle puhas' piaaigo egä suvi Kolga puulsaarõl kiränik ja kunstnik Hindrey Karl August, kedä kutsuti ka ”Mister Pühäjärves”. Hindrey kirot' pall'o juttõ Pühäjärve kandist ja ka üte romaani ”Sündmüsildä suvi”, miä kõnõlõs suvõst Pühäjärve veeren.

Dalai Laama Pühäjärve veeren

1991. aastaga rehekuu 3. pääväl käve Otõmpääl ja Pühäjärve veeren budausolinõ juht Dalai-laama Tenzin Gyatso. Dalai-laama õnnist’ Pühajäjärve põh'aotsan Pühäjärve, Otõmpääd ja Eestit. Täämbädsel pääväl om tuun kotussõn Dalai-laamalõ pühändet mälehtüssammas.

Pühäjärv vahtsõl aol

Pühäjärv om populaarnõ suvitamisõ ja ka ümbreaastadsõ hingämise kotus inemiisile Eestist ja tõisilt mailt. Pühäjärve veeren om suvõl pall'o kontsõrtõ ja pitõ.

Pühäjärve põhaveeren om Pühäjärve Spa & Puhkekeskus, kon saa aastak läbi üüd ollaq, ujjoq, sannan kävvüq, süvväq ja pall'o muud tetäq.

Pühäjärve põh'aveeren GMP Club Hoteli majan om Pühäjärve restoraan, mink pääkokk om Uustalu Koit.