Pandi Valdo


Sündünüq21. vahtsõaastakuu päiv 1928
Tartomaa, Otõmpää khk., Valgjärve vald, Tammõ koolimaja
Koolnuq30. hainakuu päiv 1976
Talliin
MatmispaikTalliina Mõtsakalmistu
Ammõttele- ja raadiomiis

Pandi Valdo (Valdo Pant, 1928-1976) oll' raadio-, tele- ja kirämiis. Oll' osalinõ "Päevakaja", RAMETO jt. raadiosaatidõ luumisõ man. Timä tähtsämbäs tüüs peetäs telesaatidõ rita "Täna 25 aastat tagasi" (313 saadõt, 30. lehekuu pääväst 1966 3.süküskuu pääväni 1970), miä rahvalõ väega miildü. Ku tuu saatõ iist kiteti tedä ku sõaaokiränikku ollõv tä ütelnüq, et sõast pall'o inämb miildüseq tälle laulupidoq ja lihtsäq inemiseq.

Pereh toimõndaq

  • Esä: Pandi Voldemar (1896–1945)
  • Imä: Pandi (Ruberi)Ida (1897–1982)
  • Veleq:
    • Ilo (1921–1942)
    • Uno (1932–1970)
    • Kalju (1923–1988)
  • Naanõ: Pandi (Petersoni) Elsa (1926–2002)
  • Poig: Ville (1966)

Haridus toimõndaq

  • 1935–1938 Mustvee eesti algkuul
  • 1938–1941 Sadala algkuul (Põh'a-Tartomaa)
  • 1941–1943 Mustvee gümnaasium (humanitaarharo)
  • 1943–1944 Tarto Oppajidõ Seminär

Tüükotussõq toimõndaq

Ütiskundlinõ tegevüs toimõndaq

  • Aokiränige Liido liigõq aastagast 1958

Looming toimõndaq

Proosa toimõndaq

  • "Tundmatu kangelase jälgedes" (kogomikun "Võitluse radadel", 1960)

Näütemängoq toimõndaq

  • "Avarii" (säeti lava pääle 1963 Draamatiatrin)
  • "Lasud tuisus" (säeti lava pääle 1977 Ugalan)

Kullõmistüküq toimõndaq

  • "Miška" (1969)

Estraadikavaq toimõndaq

  • "Pauk ja pisar"
  • "Kuu peale"

Filmistsenaariumiq toimõndaq

  • "Kullasoon" (mängofilm)
  • "Õhtust hommikuni" (mängofilm, 1961)
  • "Ilu meie ümber" (dokfilm, 1960)
  • "Kivid ja leib" (dokfilm, 1965)
  • "Ott kosmoses" (pupifilm, 1961)
  • "Hiirejaht" (pupifilm, 1966)
  • "Kurepoeg" (pupifilm, 1967)

Tuunustusõq toimõndaq

  • 1955 NSVL avvoradist
  • 1974 ENSV tiindsä aokiränik
  • 1967 NSVL Aokiränige Liido preemiä
  • Mitmit kõrdo sai Eesti Aokiränige Liido preemijit
  • 1999 valiti 20. aastagasaa saa suurõkujo hulka

Mälehtüse hoitminõ toimõndaq

  • 1980. aastagast andas vällä timänimelist avvohinda.

Ütlemiisi toimõndaq

  • Jätad päeva vahele, rahvas paneb tähele. (Sõbrolõ, ku nuuq tälle mõnikõrd viinavõtmisõ peräst sõnno pääle loiq.)

Mõnõq luuq toimõndaq

  • 1960. aastagidõ alostusõn ollõv Valdo Pühäjärve sanatooriumin puhanuq. Sääl ollõv tä ummi sukkõ mõsknu niimuudu: tõmmas' mustaq sukaq ütstõsõ pääle jalga ni ujosi Sõsarsaarini ja tagasi, käänd' sukkõst vii vällä ja sääd' puhma pääle kuioma. (Valpri Liina, Uma Leht 147)
  • Üte saatõ tegemise aigu vaivõl' Valdo bronhiidi käen ja tund', et piäsi köhimä. Saatõn oll' miihi jututsõõr. Tä pallõl' suurõmbal jutumihel pikembält kõnõldaq. Esiq nõssi pistü, et dekoratsioonõ takan hinnäst tühäs köhhiq. Äkki näge, et helükaamõramiis sõit kooguga tälle perrä. Lätt kavvõmbalõ - kuuk iks täl takan. Ei avida ka nuka taadõ pagõminõ... Tä om plidi pääl! Peräkõrd näüdäs' Valdo käega, et nakkas köhimä. Pääle tuud vei helükaamõramiis koogu minemä. A saatõ säädjä oll' üllen puldin kattõ kätt kokko löönüq: kae kon miis, lätt poolõ saatõ päält minemä. (Tossu Tilda, Uma Leht 147)
  • Üten Valdoga käve Tarto Oppajidõ Seminärin Tasa Esko, kinka üten Valdo ildampa raadiotüüd tekk'. Aasta oll' 1943. Tulõvadsõq kuulmeistriq elliq Eesti rahva ütisabi ütiselämisen. Sõa aol oll' süümisega kitsas. Kööginaasõq vaaritiq sääl aiaviläst ütepaaruuga. A nuuq naasõq pelksiq õhohäiret. Hädäpassun oll' Riia mäel, peräskidse EPA maja katusõ pääl. Valdo mõist' tuu jället hellü väega täpsele viioli pääl perrä tetäq. Nigu vingmine pääle naas', panniq naasõq padavai keldrihe varjo. Poisiq, nuuq tulõvadsõq kuulmeistriq, lätsiq küüki ni vitsutiq kere ütepaaruuga täüs. (Tossu Tilda, Uma Leht 147)

Kirändüs toimõndaq

  • "Valgjärve vallast peri Pandi Valdo - miis nigu orkestri" (Valpri Liina, Uma Leht 147, 29. vahtsõaastakuu päiv 2008)