Piirikäänüs vai piiriütlejä vai terminatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq minkaniq joudmist, minemist ja vastas küsümüsele kinkaniq? minkaniq?: meheniq, kodoniq, inemiseniq.

Piirikäänüs võro keelen toimõndaq

Saajakäänüsse lõpp om võro keelen -niq, miä pandas mano umakäänüssele: kuldsõniq, saapaniq, keeleniq.

Kurgupeethellü q üteldäs piirikäänüsse lõpun vällä rohkõmb Setomaal ja hummoguvõro keelen, õdaguvõro keelen om taad veidemb, sääl üteldäs kuldsõni, saapani, keeleni.

Nimekäänüs Umakäänüs Piirikäänüs
Kuldnõ Kuldsõ Kuldsõniq
Saabas Saapa Saapaniq
Kiil Keele Keeleniq

Vanõmban keelepruugin tulõ piirikäänüs mano ka pääsõna tävvendile: poolõniq seereniq, täämbätseniq pääväniq.

Seo ilma aigu tetäs piirikäänüs rohkõmb eesti keele muudu, tävvendile ei pandaq inämb piirikäänüsse lõppu: poolõ seereniq, täämbätse pääväniq.

Lätteq toimõndaq

Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.