Fjodor Mihhailovitš Dostoevski

Kuulsa vinne kiränik sündü 11. märdikuul 1821. aastagal Moskvan. Timä esä Mihhail Andreevitš tüüt' vaesidõ inemiisi haigõmajan. Ku Dostoevski oli 15 aastakka vana kuuli timä imä ni esä saat' uma poja Peterburi opma. 1837. aastagal Fjodor Mihhailovitš astõ ülikuuli. Samal aastagal kuuli Aleksandr Sergeevitš Puškin, taa mõot' Dostoevskit väega pall'o, selle et tä ja timä veli armastiq Puškini kirändüslikku loomingut. Aastagal 1839 Fjodor Mihhailovitš sai teedäq, et pärisos'aq olliq esä Mihhail Andreevitši ärq tapnuq. 1845. aastagal ilmu Dostoevski edimäne teos „Vaesõq inemiseq“ („Бедные люди“), miä tekk' tä kuulsas. Nellä aastaga joosul kirämiis oll' sunnitüül Omskin ja 1854. aastagal tä sai vällä. 1860. aastagal Fjodor Mihhailovitš tull' Peterburin > Peterburki ja naas' tüütämä uman aokirän „Время“. 1866. aastagal kuuli ärq timä veli – Mihhail Mihhailovitš, kiä ka tekk' aokiränigu tüüd. Taal aastagal Dostoevski kirot' romaani „Преступление и наказание“ („Kuritüü ja karistus“) ja 1868. aastagal „Идиот“ („Idioot“). Aastagal 1872 sai valmis romaan „Бесы“. Tä kirot' ka juttõ. Fjodor Mihhailovitš Dostoevski kuuli ärq 1881. aastagal. Tä om ka paraq väega kuulsa ja timä töid lugõvaq inemiseq üle maailma pall'odõn keelin.

Nõsti taa jutu ümbre umaette artiklihe Dostojevski Fjodor. --Võrok 17. urbõkuu 2009, kell 22:48 (UTC)Vasta

Suq pruukjakonto nimetedäs ümbre

toimõndaq

18. urbõkuu 2015, kell 01:25 (UTC)