Tõva kiil
Tõva kiil (тыва дыл) | |
Kõnõldas | Tõvamaal, Vinnemaal, Hiinan, Mongoolian |
Kõnõlõjit | 265 000 |
Ammõtlinõ kiil | Tõvamaal |
Keeletiidüsline rühmitüs | |
Kiilkund | turgi |
Keelerühmäq | tsiberi turgi, sajaani turgi |
Keelekoodiq | |
ISO 639-1 | - |
ISO 639-2 | tyv |
ISO 639-3 | tyv |
Tõva kiil (innembält ka tuva kiil; tõva keelen тыва дыл 'tõva dõl') om turgi kiil, midä kõnõlõsõq tõvalasõq, pääas'aligult Lõunõ-Tsiberin Vinnemaa ala kuuluvan Tõva Vabariigin. Veidemb kõnõldas tõva kiilt Hiina Rahvavabariigin ja Mongoolian.
Tõva keele ligembäq sugulasõq ommaq hakassi ja altai kiil. Tõva keelen om hulga mongoli, tiibedi ja vahtsõmbal aol ka vinne lainõ.
Keele täämbädse päävä sais
toimõndaqTäämbädsel pääväl pruuk tõva kiilt imäkeeles umbõs 265 000 inemist[1]. 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Vinnemaal tõva keele mõistjit 253 673 inemist.
Tõva Vabariigin om tõva keele sais küländ tukõv ja pruukmisala küländ lagja. Kiilt peetäs küländki elojovvulidsõs ja taa olõ-õi parhilla õkvalt ohostõt.
Murdõq
toimõndaqTõvan kõnõldav tõva kiil jagonõs neljä murdõrühmä: õdagu-, kesk-, põh'aõdagu- ja lõunõhummogumurrõq. Lisas om tõva keelel vähämbit murdit, nigu džungaari, tsengeli ja duha murrõq, midä olõ-õi siiäni kuigi põh'aligult uurit.
Kiräkiil
toimõndaqTääämbädse päävä tõva kiräkiil Vinnemaal pruuk tävvendüisiga kirillitsat.
Täämbädse päävä tõva keele tähistü
toimõndaqА а | Б б | В в | Г г | Д д | Е е | Ё ё | Ж ж |
З з | И и | Й й | К к | Л л | М м | Н н | Ң ң |
О о | Ө ө | П п | Р р | С с | Т т | У у | Ү ү |
Ф ф | Х х | Ц ц | Ч ч | Ш ш | Щ щ | Ъ ъ | Ы ы |
Ь ь | Э э | Ю ю | Я я |
Tõva kirillidsa tähistün om mitu umaperäst tähte, midä olõ-õi vinne tähistün: Ңң - ng (IPA ŋ), Өө - ö ja Үү - ü.
Innembide om tarvitõt tõva keelen kirotamisõs mongoli kirjä. 1930. aastil lõi buda munk Monguš Lopsang-Tšinmit (ehk Lubsan Žigmed) ka ladina kiräviie, minkan trüküdiq mõnõq raamaduq ja aoleheq, niisam aabitsit ja opiraamatit täüskasunuilõ[2].
Ladina tähtiga tõva keele tähistü
toimõndaqA a | B ʙ | C c | D d | E e | F f | G g | Ƣ ƣ |
H h | I i | J j | Ɉ ɉ | K k | L l | M m | N n |
Ꞑ ꞑ | O o | Ө ө | P p | R r | S s | Ş ş | T t |
U u | V v | X x | Y y | Z z | Ƶ ƶ | Ь ь |
1943. aastaga vaihtõdi taa kiräviis parhilladsõ kirillidsa vasta. Viimätsel aol om tett ettepanõkit ladina tähistü vahtsõst pruukma nakkamisõs. Tuud sekä siski Vinnemaal vasta võet säädüs, mink perrä Vinnemaa vabriike riigikeeleq piät olõma kirotõduq kirillitsan.
Keelenäüdüs
toimõndaqKirillidsa | Tыва дылдың үжүктери | Бүгү телегейниң пролетарлары болгаш дарлаткан араттары каттыжыңар! |
Ladina | Tьʙa dьldьꞑ yƶykteri | PYGY TELEGEJNIꞐ PROLETARLARЬ POLGAŞ TARLATKAN ARATTARЬ KATTЬƵЬꞐAR! |
Tõlgõq | Tõva keele tähistü | Kõgõ ilma tüüliseq ja maahasurbõduq, löögeq ütte! |
Lätteq
toimõndaq- ↑ http://www.ethnologue.org/show_language.asp?code=tyv
- ↑ Otto Mänchen-Helfen "Journey to Tuva" Los Angeles: Ethnographics Press University of Southern California, 1992, lk 133 jj, ISBN 187898604X.