Vinne kiil (русский язык)
Kõnõldas Vinnemaal, Ukrainan, Valgõvinnen, Lätin, Eestin jm
Kõnõlõjit 278 mill'onat
Ammõtlinõ kiil Vinnemaal, Valgõvinnen, Kasastanin jm
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund indoõuruupa
Keelerühmäq slaavi
hummoguslaavi
Keelekoodiq
ISO 639-1 ru
ISO 639-2 rus
ISO 639-3 rus

Vinne kiil om indoõuruupa kiili slaavi rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 278 mill'onat inemist mitmõl puul maailman. Suurõmb jago naist eläs Vinnemaal, Ukrainan ja Valgõvinnen.

Vinne kiil EestinToimõndaq

Eestin kõnõldas vinne kiilt põlitsõhe Peipsi järve veeren, kon eläs põlinõ vinne vanausoliidsi kogokund. Põhilidsõlt vinnekeeline om täämbädsel pääväl Vinnemaa ala jäänüq jago Petserimaast, kon om ka põlist vinnekeelist rahvast. Nõvvokogo aol om pall'o vinnekeelist rahvast Vinnemaalt, Ukrainast ja Valgõvinnest sisse tuud Põh'a-Eesti liinohe Talliinahe, Narva, Kohtla-Järvele, Jõhvi, Sillamäele ja Paldiskihe, kon om vinne keele kõnõlõjit täämbätseni pääväni väega pall'o. 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Eestin vinne kiil 383 118 inemisõl imäkiil.

Vinne kiil ja võro kiilToimõndaq

Vinne keelest om võro kiilde lainat mitmit sõnno, nt. prosta, vet, uulits, karman ja loodsik. Viilgi inämb om vinne keelest lainat sõnno seto kiilde: tsässon, kul'atama jne.