Lahkominek lehe "Murrõq" kujjõ vaihõl

Lisatud 94 baiti ,  5 aasta eest
toim.
(Vahtsõnõ leht: Murrõq vai dialekt om määntsegi maanuka esiqmuudu keelekuju. Murrõq om tõistsugunõ kiräkeelest ja tõisist murdist sõnno helüsisu, sõnno muutmisõ, sõnavara ja lausõs...)
 
(toim.)
'''Murrõq''' vai '''dialekt''' om määntsegi maanuka esiqmuudu keelekujukeelekujo. Murrõq om tõistsugunõ [[kiräkiil|kiräkeelest]] ja tõisist murdist sõnno helüsisu[[helü]]sisu, sõnno muutmisõ, sõnavara ja lausõstusõ poolõst. Murdit uur'vat tiidüsharro nimitedäs murdõtiidüses vai dialektoloogias.
 
Murdit uur’vat tiidüsharro nimitedäs murdõtiidüses vai dialektoloogias.
Mitmõq ütitside tunnismärkega murdõq loovaq murdõrühmä. Murdõq jagonõsõq maanukkõ, Eestin[[Eesti]]n päämidselt kihlkundõ[[kihlkund]]õ esiqmuudu tunnusjuuniga murrakis.
Hariligult mõtõldas murdidõ all innekõkkõ maamurdeid (territoriaalsit murdit). Viimätsel aol om vällä tulnuq pall’opall'o uur’miisiuur'miisi liinamurdidõ kotsilõ, säälhulgan näütüses ka [[USA]] liinon elävide afroameeriklaisi [[inglüse kiil]], miä om väega pall’o tõistsugunõ ku tõõsõq ameeriga inglüse keele variandiq.
Funktsionaalnõ arvosaaminõ
 
Sotsiolingvistikan ja egäpäävätasandil säetäseq tõnõtõsõ vasta murdõq ja standard vai kiräkiil. Seo kandi päält kaiaq ommaq murdõlõ umadsõq järgmädseq umaperäq:
==Funktsionaalnõ arvosaaminõ==
 
Sotsiolingvistikan ja egäpäävätasandil säetäseq tõnõtõsõtõõnõtõsõ vasta murdõq ja standard vai kiräkiil. Seo kandi päält kaiaq ommaq murdõlõ umadsõq järgmädseq umaperäq:
• sotsiaalnõ, vannusõlinõ ja osalt suulinõ murdõkandjidõ tsõõri ahtus (vanõmbaq inemiseq);
• pruukmisala om piiret perre- ni egäpääveloga;
• puulmurdidõ tegünemine murdidõ kokkoputmisõst ja katõpoolitsõst mõjost;
• kiräkeele mõotusõst ärq tasahunu murdõkeele ja vaihõvormõ, näütüses murdõlidsõ tooniga kirändüskeele tegünemine.
 
==Keeletiidüslik arvosaaminõ==
Keeletiidüsen või murrõt kaiaq ku ütskõik määnest keeletõõsõndit, miä om tõistmuudu tõisist tõõsõndiist. Tuu või tähendäq ka tuud, et inemine kõnõlõs määnestki murrõt, miä om standardsõ literatuursõ murde variant.
 
Keeletiidüsen või murrõt kaiaq ku ütskõik määnest keeletõõsõndit, miä om tõistmuudu tõisist tõõsõndiist. Tuu või tähendäq ka tuud, et inemine kõnõlõs määnestki murrõt, miä om standardsõ literatuursõ murdemurdõ variant.
 
Võidas tetäq vaiht standardsil murdil (ehk kiräkeelil) ja traditsiooniliidsil murdil. Päämine vaih om, et edimäidsi pruugitas kirän, toetas spetsiaalsin institutsioonõn, opatas koolõn ni näid peetäs "kõrraperälidsembis" ("päämäidsis") keelevormõs. Mõnõl keelel om mitu standardsõt murrõt (sis kõnõldas polütsentrilidsest keelest vai diasüsteemist).
 
==Kiil vai murrõq==
 
Olõ-õi ütist arvosaamist vai ütitsit tunnismärke keele ja murdõ vaihõl vaihõ tegemises. Tuuperäst, ku kõnõldaq, et määnegi kiil om kiil vai murrõq, piät selges tegemä, midä kummagi termini all mõtõldas. Kuq om vaia ärq hoitaq valikut, pruukvaq lingvistiq hariligult terminit idiuum, miä tähendäs veidüq tõistsugust keeletõõsõndit.
Idiuum om murrõq näütüses olokõrran, kon:
• noil, kiä kõnõlõsõq idiuumi, olõ-õi umma riiki vai autonoomiat;
• tä olõ-õi prestiisne kõnõlõmisõ vorm.
 
[[katõgooria:keeletiidüs]]