Lahkominek lehe "Mõts" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgüs: Lähteteksti muudatus (2017) |
Resümee puudub Märgüs: Lähteteksti muudatus (2017) |
||
Rida 24:
== Tähtsüs inemisele ==
Päält tuu, et [[inemine]] saa mõtsast [[puu]]d palotamisõs, [[ehitüs|ehitämises]] ja [[tüüstüs]]e jaos, om mõtsal väega suur esteetiline väärtüs. Inemine saa mõtsan matkadaq, siini ja marjo kor'adaq, ja vapa aigo viitäq. Mõtsaq hoitvaq ja puhastasõq [[muld]a, [[vesi|vett]] ja [[õhk]]u, miä om ka inemise jaos hädätarvilik. Mõtsan saa inemine ollaq kavvõmbah [[liin]]ast ja muust kunstligust tetüskeskkunnast ni rahustaq ja tervendäq umma [[miil]]t ja tundaq umma loomulikku [[luudus]]list keskkunda, kost tä om peri.
Mõtsa väega suurõst tähtsüsest eesti ja soomõ-ugei inemiisile om põh'aligult kõnõlnuq ja kirotanuq semiootik [[Mikita Valdur]].
==Mõtsa ragominõ==
Üle ilma, muuhulgan ka Eestin ja ümbretsõõri main, raotas mõtso väega pall'o, nii et mõtsa, ja esiqeränis vanna mõtsa, jääs maailman kõrrast veidembäs. Väega pall'oq inemiseq ommaq mõtsa ülearvo ragomisõ, esiqeränis lakõsragomisõ peräst väega murrõn ja tuust väega häiridüq. Eesti mõtsa kaitsõs tüütäseq mitmõq luuduskaitsõütisüseq. Vastakaalus mõtsa kõrrast suurõmbalõ ja jõhkrambalõ lakõsragomisõlõ, miä Eestin viimätsil aastakümnil tüüstüse ja äri huvvõ perrä ja riiklikkõ keskkunnaammõtidõ hääskitmisel sünnüs, om tegünüq kodaniguütisüs [[Eesti Metsa Abiks]].
== Lätteq ==
| |||