|
==Aolugu==
KohvijuumineKohvijuuminõ või-ollaq saanuq alostusõ Etioopiast[[Etioopia]]st. Tuu kandi külä periperrä saisaigi kohv nimitüseuma nime.
15.aastasadalaastagasaal ollaqoll' kohv levinudlevinüq AraabiasAraabian, 16.a.s kuaaastagasaal ka Türgün[[Türgü]]n. Euruupan[[Euruupa]]he joud' kohvijuumisekohvijuumisõ kommõq 17.a.s aastagasaal ja Eestin[[Eesti]]he 17.a.s aastagasaa peräotsan.
ErisugumadsõqEsiqsugumaidsil rahvanrahvil omommaq säädüsequmaq umamooduq kohvitegeminekohvitegemises ja ette andminepakmisõs. TuntuimadTunnõtumbaq onommaq TürgünTürgü kohv ja ItaalianItaalia espresso.
==Kohvisordiq==
LevinuimKõgõ levinümb kohviliik araabikaaraabiga om perit Etioopiast. Tuu jago kogo maailma kohvist om umbõs 75%.
Tõõnõ tunnõt liik om robusta, mismiä om maigult tukõvamtugõvamb josku araabikaaraabiga.
Om kuaka kolmas kohvipuu liik, agaq tuud pruukiqpruugitas väega veidüq.
Kohvisordiq kannaqkandvaq harilikulthariligult tuutmismaa vai -kohakotusõ nimenimme: Colombia kohv, Costa Rica kohv, SantoseSantosõ kohv jne.
Kohvi all mõeldasmõtõldas keskestläbi kohvipuu seemneqsiimnist tettütettüt uoakohviuakohvi. Uakohvi seen ollaqom kofeiinkofõiini, mismiä om virgutav ainõq.
==Kohvi asõmal==
Kohvi asõmõlõasõmõl pandas'pruugitas näütüses sigurittsigurit, viljakohviviläkohvi, puuviljakohvipuuviläkohvi, võilillekohvivõiulillikohvi ja muid liiki kasvokohvikasvokohvõ.
AlguperäldisePeris kohviga köüt neidnaid tegemisviis.
==Kohvi säädelemine==
KohvipõesaKohvipuhma marjamar'a seen om hariliguq kats ubaupa. Uaq saadassaiasõq kätte katõlkattõ viisilmuudu. KuivadaqKuivatas päiväpäävä käeskäen vai hootashoidas veevii päälseen 24-48 tunditunni. LiotatuqLiotõdu kohvi häädüs om etemb.
ToorõsToorõst kohvi röstitaqröstitäs eräle massinaga.
| 