Lahkominek lehe "Võro keele murdõq" kujjõ vaihõl

'''Võro keele murdõq''' ommaq eri keelekujoq [[Võro kiil|võro keele]] seen. Neid või jakaq hummogu- ja õdagupoolitsis võivai ka egä kihlkunna pääle eräle. Varrõmb olliq võro keele murdõq selgembäq, põrõld ommaq naaq rohkõmb segämini, murdil ommaq ka eesti kiräkeele ni vinne keele mõotusõq.

Päämidseq kats' tunnust, mink perrä kiil kõgõ rohkõmbinämb lakja lätt, ommaq seenkäänüs (kas ''mõtsan'' vai ''mõtsah'') ja ''o'' sõna lõpun: (''Võru'' vai Võro). Küländ vaba võro kiräkiil om katõst kokko pant: sõna lõpul ommaq ''o'' ni ''n'', näütüses ''koton,'' a egäüts' või uma keele perrä kirotaq ka ''kotun'' või ''kotoh''.

Võro keele all mõistõtas keelekujjokiilt, midä kõnõldas Vana-Võromaa ala pääl, miä om vällä kasunuq vanast lõunõeesti hõimomurdõsthõimokeelest. Keeletiidüse perrä oll' vana lõunõeesti hõimumurrõqhõimokiil vai -murrõq edimäne, miä õdgumeresoomõ algkeelest lakja läts'. Tõisist hõimumurdist ommaq tegünüq näütüses [[Soomõ kiil|soomõ]], [[Eesti kiil|eesti]], [[Kar'ala kiil|kar'ala]] jm keeleq. Joonõq, miä ommaq võro keelen alalõ, ommaq tõisist nii erineväqtõistõ, et keeletiidüse perrä om võro kiil (vai lõunaeesti kiil) kindlalõ eesti keelest erälesaisva kiil ja tuu eesti keele murdõs pidämine om õnnõ poliitilinõ otsus.<ref>https://novaator.err.ee/259780/kas-voro-kiil-vai-voro-murroq-vai-hoobis-lounoeesti-kiil</ref>

Võro kiil om mitmõlt puult esiqsugutsit mõotuisi saanuq – hummogu puult vinne (ja ka seto) kiil, põh'a ja õdagu puult eesti (ni ka mulgi ja tarto) kiil, lõunõ puult läti kiil, aoluulidsõlt ka s'aksa kiil. EriEsiq mõotusõq ja inemiisi paigalpüsüminepaiganpüsümine om põhjusõs, mille võro kiil egä nuka pääl esiqsugunõ om.

Kiilt saa jakaq ka vannuvanno kihlkundikihlkundõ perrä, nii tulõvaq ka muuq vaheqvaihõq parõmbalõ vällä.

Kõnõldas, et ku Tartomaa miis' ütel' ''kesi'' (võro keelen ''kesv'' vai ''kesev''), tull' Kanepi mehele naar pääle. Tä pand' toolõ sõnalõ ''v''-tähe mano ja sai ''kesiv''. Kanepi keelen ommaq esiqmuudu viil näütüses sääntseq sõnaq niguq ''adur'', ''sõbur'', ''põdur'', ''nõgul'' ja ''nagul''. Muial üteldäs inämbüisi ''adõr'', ''sõbõr'', ''põdõr'', ''nõgõl'', ''nagõl''.

[[Urvastõ kihlkund|Urvastõ kihlkunna]] eriesiq kandikantõ kiil olõ-õiq ütesugumanõ. Üle terve kihlkunna om üttemuudu tuu, et veidüq pruugitas ''h''-d. Siin om sõnno ''naarahtamma'' ja ''röögähüs'' asõmõl hoopis ''naaratamma'' ja ''röögäüs''. [[Koigu]] kandin om esikiq sõna algusõ ''h'' peris ärq kaonuq. Sääl üteldäs ''ää'', ''ain'' ja ''elü''. Pia tervenTerven kihlkunnan käüdäs ''külän'' ja ''mõtsan'', a mitte ''küläh'' ja ''mõtsah''. A [[Vana-Antsla|Vana]]- ja [[Vahtsõ-Antsla]] puul võidas üteldäq hoobis Karula muudu., Etet käve ''küläl'' ja oll' ''obõsõgõ mõtsal''. Urvastõ kihlkunnan kõnõldas inämbüste niguq [[Harglõ kihlkund|Harglõn]] ja [[Karula kihlkund|Karulan]] ''kodu'', ''talu'' ja ''elu''. A [[Kärgula]] ja [[Sõmmõrpalo]] nuka rahvas kõnõlõs veidü vanõmbat kiilt, miä lätt inämb kokko Põlva kihlkunna keelega. Õnnõ siin om viil alalõ võro keele vana sõnalõppõ ja peräsilpe ''o'': ''kodo'', ''talo'', ''elo'', ''ragoma''.

[[Harglõ kihlkund|Harglõ kihlkunna]] kiil om väega esiqmuudu. Taa kihlkunna keelen om keelejuuni ja sõnno, midä olõ-õiq muial Võromaal. Valga liina küle all [[Koikkülä]] ümbre kõnõldas säänest võro kiilt, minkamink seen om joba hulga [[Tarto kiil|tarto]] ja mulgi keele mõotust. A [[Mõnistõ]]- kandin om kiiïkiil viil väega vanaperäline. Mõnistõ keelen lövvüs vanno võro keele sõnamuudõ niguq ''iihn'', ''tüühn'', ''lubahamma'', ''pagõhõsõq'', ''segähüs'', ''hõbõhõt''.

[[Rõugõ kihlkund]] om Võromaa ja võro keele ala lõunajago. Keele perrä lätt taa kihlkund poolõs. Hummogu puul Rõugõt, [[Haani]], [[Saalussõ]] ja [[Kasaritsa]] kandin kõnõldas sakõstõ niguq [[Vahtsõliina|Vahtsõliinan]]: ''illos'', ''taloh'', ''kotoh'', ''Rõugõhe'', ''kavvõmbahe''. Õdagu puul Rõugõt niguq [[Sännä|Sännän]], [[Krabi|Krabil]] ja [[Varstu vald|Varstun]] lätt rahva kiil' rohkõmbinämb kokko Urvastõ ja Harglõgaq. Sääl üteldäs hoobis ''illus'', ''talun'', ''kotun'', ''Rõugõlõ'', ''kavvõmbalõ''. Haani ja [[Rõugõ]] kandin või mõnõ inemise keelen kuuldaq ka vanna ''hn''-lõppu. Üteldäs ''kotohn'' vai ''kotuhn''.

Vanal mõisaaol oll' elo [[Räpinä kihlkund|Räpinä kihlkunna]] mõisin väega rassõ. Rahvas pagõsi esikiq [[Peipsi järv|Peipsi]] taadõ. Asõmõlõ tuudi võõra keelegaq tüüväke Tartomaalt ja viil kavvõmbast. Räpinä keelen om siskiq alalõ hulga vanno võro keele juuni. Noid lövvüs ka Põlva ja Vahtsõliina kihlkunna keelen. Sääne om ''h'' synasõna lõpun (''murõh'', ''hamõh'') ja ''he''-lõpp (''paossihe'', ''ilosahe''). Rohkõmb ku kongiq muial Võromaal om Räpinä keelen ''o''-d., ''O''tuu om esikiq sõnamoodõn niguq ''olnoq'', ''kor'atoq'', ''haukoq''. Räpinä keelen või ollaq ''ö'' sõna lõpun: ''tüühö'', ''sündö'', ''värmittö''. Muial Võromaal üteldäs, et ''lehm süü hainaq ärq''. A Räpinä keelen olõssi tuu: ''lehem sööse haan'aq ärq.''

Ka [[Põlva kihlkund|Põlva kihlkunda]] om ao joosul võõrast rahvast ja kiilt mano tulnuq. Mõnõq vanaq joonõq ommaq Põlvan viil alalõ, näütüses sõna algusõ ''h'': ''hago, haud, hädä''; sõna lõpu ''h'': ''herneh, terveh''. Põlva kihlkunnan üteldäs ka ''maaha'' ja ''päähä'', mitte eesti keele muudu ''maha'' ja ''pähe.'' Põlva kihlkunna inemiseq ütleseq ka (nigu Räpinä puulgi) ''timä'' ''sööse'' ja ''jääse'', mitte nigu muial Võromaal ''timä süü'' ja ''timä jääs.''